NAD SEISID MÜÜRIPRAOS
Kõigil kurvastavatel ja südamelt murtud Jumala meestel Piiblis oli üks ühine omadus: nad samastasid end järele jäänud käputäie inimeste pattudega. Nad ei palunud kunagi nagu too tölner: „Aitäh, Jumal, et ma pole nagu teised!“, vaid nad kurvastasid abielurikkumiste, reetmiste ja kompromisside pärast, paludes alandlikult: „Jumal, ma olen nii süüdi.“ Mitte süüdi kõigis neis rüvedates pattudes, vaid selles, et pole vedanud välja Jumala au standardite suhtes.
Esra palus: „Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatuvad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani… Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu… Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees.” (Esra 9:6, 13, 15). „Ja kui Esra nõnda palvetas ja tunnistas, nuttes ja maha heites Jumala koja ees…“ (Esra 10:1).
Nehemja palus: „Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu.“ (Nehemja 1:6-7).
Taaniel samastas end samuti Jumala rahva pattudega. Ta palus: „Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest, me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale…Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu…“ (Taaniel 9:5-6, 20).
Nad kõik olid pühad mehed, kes puhtad ja süütud Jumala ees. Nad ei teinud maailma suhtes mingeid kompromisse ega segunenud sellega. Küll aga seisid nad müüripraos, tunnistades nii oma kaasinimeste kui iseeneste patte. Kui järgid sama rada, mida need mehed ja otsustad oma südames otsida Jumalat, tehes seda läbi palve, paastu, nutu ja pattude pärast kurvastamise, avaldab see sulle sama mõju kui neile meestelegi. Jumala käsi puudutab sind ja Ta läkitab sulle oma sõna. Sa saad osa Jumala enda südamest ja sisened Tema aulisse ligiollu. Ja kui sa juba kord seal oled, mõistad isegi, kui väga oleme kõik Ta aust ilma.
Esra palus: „Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatuvad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani… Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu… Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees.” (Esra 9:6, 13, 15). „Ja kui Esra nõnda palvetas ja tunnistas, nuttes ja maha heites Jumala koja ees…“ (Esra 10:1).
Nehemja palus: „Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu.“ (Nehemja 1:6-7).
Taaniel samastas end samuti Jumala rahva pattudega. Ta palus: „Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest, me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale…Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu…“ (Taaniel 9:5-6, 20).
Nad kõik olid pühad mehed, kes puhtad ja süütud Jumala ees. Nad ei teinud maailma suhtes mingeid kompromisse ega segunenud sellega. Küll aga seisid nad müüripraos, tunnistades nii oma kaasinimeste kui iseeneste patte. Kui järgid sama rada, mida need mehed ja otsustad oma südames otsida Jumalat, tehes seda läbi palve, paastu, nutu ja pattude pärast kurvastamise, avaldab see sulle sama mõju kui neile meestelegi. Jumala käsi puudutab sind ja Ta läkitab sulle oma sõna. Sa saad osa Jumala enda südamest ja sisened Tema aulisse ligiollu. Ja kui sa juba kord seal oled, mõistad isegi, kui väga oleme kõik Ta aust ilma.