KRISTUS ARMASTAB OMA KOGUDUST
Kristus armastab oma kogudust. Ta andis oma elu selle eest ja ütles, et põrguväravad ei saa Tema koguduse vastu (vt Matteuse 16:18). Jeesus ise on oma koguduse aluskivi ning Piibel ütleb, et Tema tarkus ja au on selles paigas. Ta saatis nelipüha päeval oma Püha Vaimu rajama oma kogudust ning on kinkinud sellele oma võitud sulased – pastorid, õpetajad, apostlid, prohvetid ja evangelistid. Seda selleks, et ehitada üles oma kogudust (vt Efeslastele 4:11-12).
On ilmselge, et Issand tahab õnnistada oma kogudust, mistõttu miks siis loob Ilmutuse raamat Temast nii hirmuäratava pildi, kui Ta oma rahvale ilmub? Johannes kirjutab, et Jeesus tuleb oma koguduse juurde põlevate silmade ja vete kohina häälega: „Siis ma nägin seitset kuldlambijalga ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane…Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk…“ (Ilmutuse 1:13-16)
Ilmutuse raamat on kui kokkuvõte kogu Jumala Sõnast. See kirjeldab kõigi asjade lõppu ja see on ka esimene kord, kus kirjeldatakse Kristuse kujundit. Kuid miks ilmub Jeesus siin nii ettekuulutavalt? Ja miks Ta räägib nii läbilõikavalt oma kogudusega? Johannes kirjutab, et Kristuse sõnad on kui kaheterane mõõk, mis lõikab läbi nii luust kui üdist. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegu on apostliga, kelle pea puhkas Jeesuse rinnal. Kuid nüüd on ta silmili maas oma Issanda ees: „Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu.“ (Ilmutuse 1:17).
Issand ise põhjendab oma aulist ilmumist: „Ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda.“ (Ilmutuse 2:23). Fakt on see, et Kristus armastab oma kogudust, mis on ka peamine põhjus, miks Ta tuleb seda uurima ja läbi katsuma. Ta tuleb oma rahvast armastuses läbi katsuma, et puhastada neid.
On ilmselge, et Issand tahab õnnistada oma kogudust, mistõttu miks siis loob Ilmutuse raamat Temast nii hirmuäratava pildi, kui Ta oma rahvale ilmub? Johannes kirjutab, et Jeesus tuleb oma koguduse juurde põlevate silmade ja vete kohina häälega: „Siis ma nägin seitset kuldlambijalga ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane…Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk…“ (Ilmutuse 1:13-16)
Ilmutuse raamat on kui kokkuvõte kogu Jumala Sõnast. See kirjeldab kõigi asjade lõppu ja see on ka esimene kord, kus kirjeldatakse Kristuse kujundit. Kuid miks ilmub Jeesus siin nii ettekuulutavalt? Ja miks Ta räägib nii läbilõikavalt oma kogudusega? Johannes kirjutab, et Kristuse sõnad on kui kaheterane mõõk, mis lõikab läbi nii luust kui üdist. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tegu on apostliga, kelle pea puhkas Jeesuse rinnal. Kuid nüüd on ta silmili maas oma Issanda ees: „Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu.“ (Ilmutuse 1:17).
Issand ise põhjendab oma aulist ilmumist: „Ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda.“ (Ilmutuse 2:23). Fakt on see, et Kristus armastab oma kogudust, mis on ka peamine põhjus, miks Ta tuleb seda uurima ja läbi katsuma. Ta tuleb oma rahvast armastuses läbi katsuma, et puhastada neid.