TULE JUMALA PÜHALE MÄELE
Jesaja nägi ette Saatana alandust. Ühtlasi nägi ta sedagi, kuidas Jumal kiskus maha kogu kurjusejõudude uhkuse ja väe. „Sest Issanda käsi viibib sellel mäel.” Aga Moab tallatakse maha ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi.“ (Jesaja 25:10). Jesaja annab väga selgelt mõista, et Saatana alandamine leiab aset seal mäel – paigas, kus ülistatakse ja palvetatakse ja kus Kristuse ligiolu saab ilmsiks. Salmis mainitud Moab oli Iisraeli tegelik vaenlane, sümboliseerides samas kõike kurja ja saatanlikku.
Peetrus kuulutas, et see Jesaja nägemus täitus juba Jeruusalemma koguduses. „Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama. Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad.“ (Apostlite teod 3:18-19). Peetrus andis mõista, et kui juba kõik prohvetlikud sõnumid Kristuse kohta said täidetud sõna sõnalt, siis ka kõik teised prohveteeringud saavad täituma, hõlmates endas ka Issanda ligiolus olevaid kosutusaegu.
Ka Jesaja viitas nendele kosutusaegadele (vt Jesaja 28:12). Need on ajad, kus Jumal tahab meid elustada ja tervendada. Ja seda mitte seetõttu, et me oleks selle ära teeninud, vaid seetõttu, et tuua au oma nimele. Peetrus nägi seda nelipüha päeval täitumas – Jeesuse ligiolu sai ilmsiks, tuues tuhandetele ärkamist ja värskendust. Paljud inimesed said vabaks, sh ka perekonnad. Näeme seda kasvõi selles loos, kus Peetrus kandis endas oleva Jeesuse ligiolu Korneeliuse kotta ning kogu sealne pere sai päästetud.
Usun, et elame praegu viimaste ärkamisaegade alguses. See on aeg, kus näeme, kuidas perekonnad tuuakse välja vangistusest. Miljonite tagasilangenute silmilt kõrvaldatakse varjutav kate ja oma teed läinud pojad-tütred taastavad oma suhted oma vanematega. Kuid milline on meie osas selles? Peame olema nagu Taavet, kes lugedes Jeremija prohveteeringut ja tundes ära aegu, ütles: „Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.“ (Taanieli 9:3). Taaniel tegi seda, milleks meidki on kutsutud – minema Jumala pühale mäele. Kohtugu iga pühendunud Jeesuse sulane seal neil viimseil päevil.
Peetrus kuulutas, et see Jesaja nägemus täitus juba Jeruusalemma koguduses. „Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama. Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad.“ (Apostlite teod 3:18-19). Peetrus andis mõista, et kui juba kõik prohvetlikud sõnumid Kristuse kohta said täidetud sõna sõnalt, siis ka kõik teised prohveteeringud saavad täituma, hõlmates endas ka Issanda ligiolus olevaid kosutusaegu.
Ka Jesaja viitas nendele kosutusaegadele (vt Jesaja 28:12). Need on ajad, kus Jumal tahab meid elustada ja tervendada. Ja seda mitte seetõttu, et me oleks selle ära teeninud, vaid seetõttu, et tuua au oma nimele. Peetrus nägi seda nelipüha päeval täitumas – Jeesuse ligiolu sai ilmsiks, tuues tuhandetele ärkamist ja värskendust. Paljud inimesed said vabaks, sh ka perekonnad. Näeme seda kasvõi selles loos, kus Peetrus kandis endas oleva Jeesuse ligiolu Korneeliuse kotta ning kogu sealne pere sai päästetud.
Usun, et elame praegu viimaste ärkamisaegade alguses. See on aeg, kus näeme, kuidas perekonnad tuuakse välja vangistusest. Miljonite tagasilangenute silmilt kõrvaldatakse varjutav kate ja oma teed läinud pojad-tütred taastavad oma suhted oma vanematega. Kuid milline on meie osas selles? Peame olema nagu Taavet, kes lugedes Jeremija prohveteeringut ja tundes ära aegu, ütles: „Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.“ (Taanieli 9:3). Taaniel tegi seda, milleks meidki on kutsutud – minema Jumala pühale mäele. Kohtugu iga pühendunud Jeesuse sulane seal neil viimseil päevil.