JUMAL ARMASTAB KOGUDUST
Tõeline Jeesuse kogudus on suureks rõõmuks Jumalale. Ometigi on Tema kogudus juba algusest peale seisnud silmitsi usust taganemiste -ja valeõpetustega. Kõige esimestele kogudustele – neile apostellikele kogukondadele, milled Paulus ja teised apostlid olid rajanud – õpetati täit Jumala tarkust ja tahet. Kristuse järgijate eest ei hoitud midagi tagasi ja nad võisid kasvada ja saada kindlaks. Neile jagati tõde ja seda mitte ainult Sõna põhjal, aga ka Püha Vaimu väe ja ilmingute kaudu.
Paulus hoiatas Timoteost, et tuleb aeg, kus osad Jumala lapsed ”ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.” (2 Timoteose 4:3-4)
Ajalugu kinnitab meile, et just nõnda nagu Paulus oli ette ennustanud, nõnda ka läks. Peale apostlite ja nende õpetusest osa saanud põlvkonna surma, hakkas koguduses maad võtma kurjade eksiõpetajate salanõu. Uskmatuid meelitati imelike õpetustega ning ka teadus ja filosoofia õõnestasid Kristuse evangeeliumi tõde.
Pange tähele, mida Paulus ütles Kristuse koguduse puhtuse kohta: ”...otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.” (Efeslastele 5:25-27)
Jumala suurimaks mureks ei ole usust tagasilangejad, sest isegi nemad poleks võimelised hävitama ja tapma Tema kogudust. Vaatamata kõigile probleemidele, on Jumalal siiski kontroll kõige üle ja Tema müstiline, nähtamatu, kõigest võitu saav kogudus ei ole suremas. Pigem on Püha Vaim voolamas tagaslangenud koguduste ”surnud merre”, paljastades kõik puudused ja leiguse, lastes samal ajal esile tulla uuel elul.
Vaatamata sellele, et neist surnud, elututest kogudustest võivad järgi olla vaid jäänused, kuulutas Jeesus siiski, et: ”Põllud on lõikuseks valmis ja jätkuvalt on veel aega töötegijail esile tõusta!” Piiblis pole kusagil kirjas nagu oleks Püha Vaim lahkunud orbiidilt, jättes maha kuivetunud saagi. Jumala Vaim on endiselt tegutsemas manitsedes, tuues patutunnetusele ja tõmmates enese ligi kõiki eksinuid; kaasaarvatud ka tagasilangenuid.
Tunnistajate pilv soovitaks meil mitte koondada oma tähelepanu kohtumõistmisele ja eneste ”kindlustesse peitmisele”, sest Püha Vaimu aeg kestab ikka veel, igatsedes täita iga kuivanud ja januneva anuma.
Jumal armastab endiselt oma kogudust – nii ebatäiuslikke kui kõiki!
Paulus hoiatas Timoteost, et tuleb aeg, kus osad Jumala lapsed ”ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.” (2 Timoteose 4:3-4)
Ajalugu kinnitab meile, et just nõnda nagu Paulus oli ette ennustanud, nõnda ka läks. Peale apostlite ja nende õpetusest osa saanud põlvkonna surma, hakkas koguduses maad võtma kurjade eksiõpetajate salanõu. Uskmatuid meelitati imelike õpetustega ning ka teadus ja filosoofia õõnestasid Kristuse evangeeliumi tõde.
Pange tähele, mida Paulus ütles Kristuse koguduse puhtuse kohta: ”...otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.” (Efeslastele 5:25-27)
Jumala suurimaks mureks ei ole usust tagasilangejad, sest isegi nemad poleks võimelised hävitama ja tapma Tema kogudust. Vaatamata kõigile probleemidele, on Jumalal siiski kontroll kõige üle ja Tema müstiline, nähtamatu, kõigest võitu saav kogudus ei ole suremas. Pigem on Püha Vaim voolamas tagaslangenud koguduste ”surnud merre”, paljastades kõik puudused ja leiguse, lastes samal ajal esile tulla uuel elul.
Vaatamata sellele, et neist surnud, elututest kogudustest võivad järgi olla vaid jäänused, kuulutas Jeesus siiski, et: ”Põllud on lõikuseks valmis ja jätkuvalt on veel aega töötegijail esile tõusta!” Piiblis pole kusagil kirjas nagu oleks Püha Vaim lahkunud orbiidilt, jättes maha kuivetunud saagi. Jumala Vaim on endiselt tegutsemas manitsedes, tuues patutunnetusele ja tõmmates enese ligi kõiki eksinuid; kaasaarvatud ka tagasilangenuid.
Tunnistajate pilv soovitaks meil mitte koondada oma tähelepanu kohtumõistmisele ja eneste ”kindlustesse peitmisele”, sest Püha Vaimu aeg kestab ikka veel, igatsedes täita iga kuivanud ja januneva anuma.
Jumal armastab endiselt oma kogudust – nii ebatäiuslikke kui kõiki!