OLE VALMIS
Matteuse 24 peatükis räägib Jeesus tähendamissõna selle kohta, kuidas olla valmis Tema tagasituleku ajaks: ”Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi! Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma? Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat. Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle. Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: "Mu isand viibib," ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega, siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.” (Matteuse 24:44-51)
Pange tähele, et Jeesus, rääkides sulastest, peab tegelikult silmas usklikke. Ühte sulast nimetatakse ustavaks ja teist halvaks. Mida tähendab ”halb” Jumala silmis? Tuginedes Jeesusele, on see midagi, mida inimene mõtleb oma südames (“ütleb endamisi”). Ta ei ütle oma mõtteid häälega välja ega kuuluta neid kõigile avalikult, aga ometigi mõtleb neile. Ta on müünud oma südame saatanlikule valele nagu: “Jumala tulemine viibib.” Pane tähele, see vale ei väida, et: ”Issand ei ole tulemas tagasi” vaid et: ”Tema tulemine viibib”. Teisisõnu: ”Jeesus ei tule ootamatult või äkitse ega tule ka minu põlvkonna ajal!”
Taoline “halb sulane” on selge viide teatud tüüpi usklikule, võib-olla isegi teenistusele. Talle oli antud korraldus ”valvata” ja ”olla valmis”, sest ”Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi.” (Matteuse 24:44). Tema aga kergendab oma olemist Saatana poolt ettesöödetud valega.
Jeesus annab meile ka teada, mida taoline mõtteviis endaga kaasa toob. Kui sulane on kindel, et isand viibib oma tulemisega, siis ei näe ta ka vajadust korralikuks eluks. Ta ei koge sundust teha rahu oma kaassulastega. Ta ei näe mingit vajadust sälitada üksmeelt kodus, tööl või koguduses. Ta võib lajatada oma kaasteenijatele, pidada viha nende vastu, neid süüdistada ja hävitada nende maine. Või nagu Peetrus ütles: taoline sulane on juhitud oma himude poolt. Ta igatseb elada kahes maailmas, nautides ühest küljest patuelu ja uskudes samas, et on kaitstud kohtpäeva eest.
Pange tähele, et Jeesus, rääkides sulastest, peab tegelikult silmas usklikke. Ühte sulast nimetatakse ustavaks ja teist halvaks. Mida tähendab ”halb” Jumala silmis? Tuginedes Jeesusele, on see midagi, mida inimene mõtleb oma südames (“ütleb endamisi”). Ta ei ütle oma mõtteid häälega välja ega kuuluta neid kõigile avalikult, aga ometigi mõtleb neile. Ta on müünud oma südame saatanlikule valele nagu: “Jumala tulemine viibib.” Pane tähele, see vale ei väida, et: ”Issand ei ole tulemas tagasi” vaid et: ”Tema tulemine viibib”. Teisisõnu: ”Jeesus ei tule ootamatult või äkitse ega tule ka minu põlvkonna ajal!”
Taoline “halb sulane” on selge viide teatud tüüpi usklikule, võib-olla isegi teenistusele. Talle oli antud korraldus ”valvata” ja ”olla valmis”, sest ”Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi.” (Matteuse 24:44). Tema aga kergendab oma olemist Saatana poolt ettesöödetud valega.
Jeesus annab meile ka teada, mida taoline mõtteviis endaga kaasa toob. Kui sulane on kindel, et isand viibib oma tulemisega, siis ei näe ta ka vajadust korralikuks eluks. Ta ei koge sundust teha rahu oma kaassulastega. Ta ei näe mingit vajadust sälitada üksmeelt kodus, tööl või koguduses. Ta võib lajatada oma kaasteenijatele, pidada viha nende vastu, neid süüdistada ja hävitada nende maine. Või nagu Peetrus ütles: taoline sulane on juhitud oma himude poolt. Ta igatseb elada kahes maailmas, nautides ühest küljest patuelu ja uskudes samas, et on kaitstud kohtpäeva eest.