PALVE KESET RASKEID AEGU
Kas kogudus on võimeline tegema midagi keset hädaaegu, milles praegu elame? On meie rida ainult istuda käed rüppes ja oodata Jeesuse tagasitulekut või on meid kutsutud võtma ette midagi väga kardinaalset? Kas ajal, mil kogu maailm on värisemas ja inimeste südamed on hirmul, ei peaks me mitte haarama vaimulikke relvi ja sõdima vaenlase vastu?
Prohvet Joel nägi sarnaseid aegu tulemas ka Iisraeli üle, nimetades neid ”tõelise pimeduse ja varjude aegadeks”. Tuginedes Joelile, polnud kogu Iisraeli ajaloos nähtud nii suurt pimedust kui see, mis nüüd oli saabumas. Prohvet hüüdis: ”Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.” (Joel 1:15).
Millist nõu andis Joel Iisraelile nendeks pimeduse aegadeks? Ta ütles järgmist: “Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse...?” (Joel 2:12-14).
Neid salme lugedes hämmastavad mind kõige enam kolm sõna ja need on: ”Aga veel nüüdki”. Kui pimedus oli langenud üle Iisraeli, siis Jumal ilmutas end oma rahvale ja ütles: “Aga veel nüüdki, minu kättemaksu tunnil – kui te olete mind tõrjunud välja oma ühiskonnast; kus armu andmine tundub võimatu, kus inimkond on irvitanud minu hoiatuste üle; kus hirm ja süngus on katmas kogu maad – siis nüüdki veel ma kutsun teid tagasi enese juurde. Ma olen pikameelne ja tuntud oma viha ning kohtumõistmise tagasihoidmise poolest teatud ajaks, nõnda nagu ma olen teinud seda varasematelgi aegadel. Kuid minu rahval on võimalus paluda ja anuda minu armu, sest maailm ei paranda meelt, kui te ütlete, et armu pole võimalik saada.”
Kas te näete Jumala sõnumit selles ka meie jaoks? Tema rahvana võime me hüüda Tema poole kogu südamest ja Ta võtab meid kuulda. Me võime paluda ja teada, et Ta vastab oma pühade siirastele, tulihingelistele palvetele.
Prohvet Joel nägi sarnaseid aegu tulemas ka Iisraeli üle, nimetades neid ”tõelise pimeduse ja varjude aegadeks”. Tuginedes Joelile, polnud kogu Iisraeli ajaloos nähtud nii suurt pimedust kui see, mis nüüd oli saabumas. Prohvet hüüdis: ”Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.” (Joel 1:15).
Millist nõu andis Joel Iisraelile nendeks pimeduse aegadeks? Ta ütles järgmist: “Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse...?” (Joel 2:12-14).
Neid salme lugedes hämmastavad mind kõige enam kolm sõna ja need on: ”Aga veel nüüdki”. Kui pimedus oli langenud üle Iisraeli, siis Jumal ilmutas end oma rahvale ja ütles: “Aga veel nüüdki, minu kättemaksu tunnil – kui te olete mind tõrjunud välja oma ühiskonnast; kus armu andmine tundub võimatu, kus inimkond on irvitanud minu hoiatuste üle; kus hirm ja süngus on katmas kogu maad – siis nüüdki veel ma kutsun teid tagasi enese juurde. Ma olen pikameelne ja tuntud oma viha ning kohtumõistmise tagasihoidmise poolest teatud ajaks, nõnda nagu ma olen teinud seda varasematelgi aegadel. Kuid minu rahval on võimalus paluda ja anuda minu armu, sest maailm ei paranda meelt, kui te ütlete, et armu pole võimalik saada.”
Kas te näete Jumala sõnumit selles ka meie jaoks? Tema rahvana võime me hüüda Tema poole kogu südamest ja Ta võtab meid kuulda. Me võime paluda ja teada, et Ta vastab oma pühade siirastele, tulihingelistele palvetele.