RAHU JA PÜHA VAIM
Kellele kingib Jeesus oma rahu? Sa võid mõelda, et: ”Mina pole küll väärt elama Kristuse rahus. Mu elus on liiga palju võitlusi ja mu usk on nii nõrk.” Sel juhul tuleks sulle ainult kasuks mõelda nende inimeste peale, kellele Jeesus esmalt oma rahu kinkis. Mitte ükski neist polnud seda väärt ega omanud õigust sellele.
Mõtle Peetrusele. Jeesus oli valmis andma rahu oma evangeeliumit kuulutavale sulasele, kes üsna peagi oli valmis teda needma. Peetruse armastus Jeesuse vastu oli küll siiras, kuid ometigi oli ta valmis Tema tundmist eitama. Või siis Jakoobus ja tema vend Johannes, kes mõlemad omasid väga tugevat võistlusvaimu ja otsisid pidevalt teiste tunnustust. Nad palusid luba istuda Jeesuse paremale ja vasakule käele, kui Issand ükskord ausse pidi jõudma.
Ega teisedki jüngrid rohkem õigemad olnud. Nad pulbitsesid vihast Johannese ja Jakoobuse vastu, püüdes neid tahaplaanile tõrjuda. Või siis Toomas, Jumala mees, kes langenud kahtluste küüsi. Kõigil neil jüngritel oli nii vähe usku, et see hämmastas ja heidutas Jeesust üheaegselt. Polnud siis ime, et Jeesuse kõige raksemal hetkel nad hülgasid Ta ning põgenesid. Ja isegi pärast ülestõusmist, kui levis kuuldus ”ülestõusnud Jeesusest”, olid nad pikaldased uskuma.
Kuid see pole veel kõik. Jüngrite näol oli tegu ka segaduses olevate meestega. Nad ei mõistnud Issanda teid ja Tema tähendamissõnad tekitasid neis segadust. Peale ristilöömist kaotasid nad aga igasuguse ühtsustunde ja põgenesid eri suunas.
Milline vaatepilt: need mehed olid täis hirmu, uskmatust, lahkmeelt, kurbust, segadust, võistlusvaimu, uhkust. Ja ometigi ütles Jeesus just neile vaevatud sulastele: ”Ma annan teile oma rahu.”
On rohkem kui kindel, et jüngrid ei osutunud väljavalituiks seetõttu, et nad oleksid olnud head või õiglased! Kindlasti ei olnud nende väljavalimise põhjuseks ka nende andekus või võimed - olid nad ju lihtsad kalamehed ning päevatöölised. Jeesus kutsus ja valis oma jüngrid seetõttu, et Ta nägi midagi nende südameis. Nende peale vaadates Ta mõistis, et igaüks neist alistuks Pühale Vaimule.
Kuni selle hetkeni oli jüngritel vaid Jeesuse tõotus, et Ta annab neile oma rahu. Kuid selle rahu täius pidi saabuma alles Nelipühi sündmuse raames. See oli see aeg, mil Püha Vaim pidi tulema ja nende südameisse asuma. Kristuse rahu tuleb meile läbi Püha Vaimu ja läbi selle, kui ta ilmutab meile Kristust. Mida rohkem sa igatsed Jeesuse järele, seda enam Vaim sulle Teda ilmutab ja seda rohkem saad sa kogema Kristuse tegelikku rahu.
Mõtle Peetrusele. Jeesus oli valmis andma rahu oma evangeeliumit kuulutavale sulasele, kes üsna peagi oli valmis teda needma. Peetruse armastus Jeesuse vastu oli küll siiras, kuid ometigi oli ta valmis Tema tundmist eitama. Või siis Jakoobus ja tema vend Johannes, kes mõlemad omasid väga tugevat võistlusvaimu ja otsisid pidevalt teiste tunnustust. Nad palusid luba istuda Jeesuse paremale ja vasakule käele, kui Issand ükskord ausse pidi jõudma.
Ega teisedki jüngrid rohkem õigemad olnud. Nad pulbitsesid vihast Johannese ja Jakoobuse vastu, püüdes neid tahaplaanile tõrjuda. Või siis Toomas, Jumala mees, kes langenud kahtluste küüsi. Kõigil neil jüngritel oli nii vähe usku, et see hämmastas ja heidutas Jeesust üheaegselt. Polnud siis ime, et Jeesuse kõige raksemal hetkel nad hülgasid Ta ning põgenesid. Ja isegi pärast ülestõusmist, kui levis kuuldus ”ülestõusnud Jeesusest”, olid nad pikaldased uskuma.
Kuid see pole veel kõik. Jüngrite näol oli tegu ka segaduses olevate meestega. Nad ei mõistnud Issanda teid ja Tema tähendamissõnad tekitasid neis segadust. Peale ristilöömist kaotasid nad aga igasuguse ühtsustunde ja põgenesid eri suunas.
Milline vaatepilt: need mehed olid täis hirmu, uskmatust, lahkmeelt, kurbust, segadust, võistlusvaimu, uhkust. Ja ometigi ütles Jeesus just neile vaevatud sulastele: ”Ma annan teile oma rahu.”
On rohkem kui kindel, et jüngrid ei osutunud väljavalituiks seetõttu, et nad oleksid olnud head või õiglased! Kindlasti ei olnud nende väljavalimise põhjuseks ka nende andekus või võimed - olid nad ju lihtsad kalamehed ning päevatöölised. Jeesus kutsus ja valis oma jüngrid seetõttu, et Ta nägi midagi nende südameis. Nende peale vaadates Ta mõistis, et igaüks neist alistuks Pühale Vaimule.
Kuni selle hetkeni oli jüngritel vaid Jeesuse tõotus, et Ta annab neile oma rahu. Kuid selle rahu täius pidi saabuma alles Nelipühi sündmuse raames. See oli see aeg, mil Püha Vaim pidi tulema ja nende südameisse asuma. Kristuse rahu tuleb meile läbi Püha Vaimu ja läbi selle, kui ta ilmutab meile Kristust. Mida rohkem sa igatsed Jeesuse järele, seda enam Vaim sulle Teda ilmutab ja seda rohkem saad sa kogema Kristuse tegelikku rahu.