ARMUS KASVAMISE TAKISTUSED
Efeslastele 4:31 toob Paulus esile asjad, mida me peame kõrvaldama oma elust, kui soovime kasvada Kristuse armus. „Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega.“
Need on teemad, millest ei tohiks mingil juhul mööda vaadata. Apostel ütleb, et on lausa hädavajalik, et me nende asjadega tegeleks, kui me tahame armus kasvada. Kui sa ignoreerid neid eluliselt tähtsaid asju, millest Paulus siin räägib, siis sa kurvastad Püha Vaimu. Su kasv peatub ja sa lõpetad vaimuliku zombina.
Esimesed kolm asja Pauluse nimekirjas – kibedus, raev ja viha – on iseennast õigustavad. Kibedus tähendab keelduda vanal haiget saamisel minna laskmast või andestada minevikus toimunud eksimus. Raev on üks põlguse ahelaid, mis käib käsikäes sooviga kätte maksta. Viha on meeleheide, mis väljendub siis kas äkilises vihapurskes või vaikselt hõõguvas vimmas kellegi vastu. Kurjus tähendab midagi, mis lammutab ja on otsene vastand kellegi ülesehitamisele. Kurjad sõnad kannavad endas vaenulikkust ja teevad haiget.
Kisa tähendab ootamatut pahameele väljendust eimillegi üle ja on seetõttu vaid üks tühipaljas mulin ja mõttetu hääle tõstmine ilma ühegi põhjuseta. Me tõstame kisa siis, kui paneme mõne tühise asja suure kella otsa või korraldame stseeni seal, kus tegelikult peaksime aitama või tervendama.
Viimane nimetus Pauluse nimekirjas on teotamine, mis peegeldab igatsust näha kedagi kannatamas. Paljude kristlaste puhul väljendub teotus lootuses, et Jumal karistaks kedagi, kes on neile haiget teinud. See on kuratlik vaimsus, mis sageli peitunud üsna sügavale südamesoppi.
Kui Paulus ütleb: „Jäägu see teist kaugele eemale“, siis ta ei mõtle selle all asjade kiiret korda saamist. Ta kirjeldab ühte protsessi – ühte kasvu, mis nõuab oma aja. On aegu, kus me võime täiega läbi kukkuda neis asjus, kuid kiiresti meelt parandades ja asju teistega korda seades, hakkavad need asjad me elust tasapisi taanduma.
Need on teemad, millest ei tohiks mingil juhul mööda vaadata. Apostel ütleb, et on lausa hädavajalik, et me nende asjadega tegeleks, kui me tahame armus kasvada. Kui sa ignoreerid neid eluliselt tähtsaid asju, millest Paulus siin räägib, siis sa kurvastad Püha Vaimu. Su kasv peatub ja sa lõpetad vaimuliku zombina.
Esimesed kolm asja Pauluse nimekirjas – kibedus, raev ja viha – on iseennast õigustavad. Kibedus tähendab keelduda vanal haiget saamisel minna laskmast või andestada minevikus toimunud eksimus. Raev on üks põlguse ahelaid, mis käib käsikäes sooviga kätte maksta. Viha on meeleheide, mis väljendub siis kas äkilises vihapurskes või vaikselt hõõguvas vimmas kellegi vastu. Kurjus tähendab midagi, mis lammutab ja on otsene vastand kellegi ülesehitamisele. Kurjad sõnad kannavad endas vaenulikkust ja teevad haiget.
Kisa tähendab ootamatut pahameele väljendust eimillegi üle ja on seetõttu vaid üks tühipaljas mulin ja mõttetu hääle tõstmine ilma ühegi põhjuseta. Me tõstame kisa siis, kui paneme mõne tühise asja suure kella otsa või korraldame stseeni seal, kus tegelikult peaksime aitama või tervendama.
Viimane nimetus Pauluse nimekirjas on teotamine, mis peegeldab igatsust näha kedagi kannatamas. Paljude kristlaste puhul väljendub teotus lootuses, et Jumal karistaks kedagi, kes on neile haiget teinud. See on kuratlik vaimsus, mis sageli peitunud üsna sügavale südamesoppi.
Kui Paulus ütleb: „Jäägu see teist kaugele eemale“, siis ta ei mõtle selle all asjade kiiret korda saamist. Ta kirjeldab ühte protsessi – ühte kasvu, mis nõuab oma aja. On aegu, kus me võime täiega läbi kukkuda neis asjus, kuid kiiresti meelt parandades ja asju teistega korda seades, hakkavad need asjad me elust tasapisi taanduma.