TAANIEL – TEISTMOODI MEES!
Taaniel oli üks „teistmoodi mees“, kes räägib oma murtud olemisest: „Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas. Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.“ (Taaniel 9:3-4). Vastutasuks selle eest omas Taaniel võimet eristada aegu, sest ta tundis Jumala südant: „...tema valitsemise esimesel aastal panin mina, Taaniel, raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Issanda sõna järgi...“ (Taaniel 9:2)
Kuidas jõudis Taanile selle murtuseni, teadmiseni ja eristamisvõimeni? See sai alguse sellest, et ta hakkas uurima Jumala Sõna. Taaniel lasi piiblisalmidel võtta enese üle võimust ja tsiteeris neid tihti täies pikkuses, kuna oli talletanud need oma südame sügavaimatesse soppidesse: „Nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud...“ (Taaniel 9:13)
10-peatükis anti sellele jumalakartlikule prohvetile nägemus Kristusest. „Ja ma tõstsin oma silmad üles...ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga...ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid...ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine.“ (Taaniel 10:5-6)
Ma tahaks õhutada teid otsima Jumalat kogu oma innukuse -ja täie veendumusega. Minema Tema Sõna juurde pidevalt kasvava armastuse –ja igatsusega. Palu ja paastu murtuse pärast, et saada osa Tema koormaist. Ja lõpuks tunnista üles ning hülga kõik see, mis takistab Püha Vaimu avamast taeva õnnistusi su jaoks. „Teistmoodi mehe“ tee on kättesaadav igaühele – kas sa oled valmis käima sellel?
Kõndimine sellel teel toob kaasa Jumala puudutuse. Taaniel tunnistas: „Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.“ (Taaniel 10:10). See sõna puudutas tähendab „meelevaldselt kinni võtma“. Ehk teisisõnu ütles Taaniel, et: „Kui Jumal pani oma käe mu üle, siis see surus mind silmili. Tema puudutus pani mind otsima Teda kõigega, mis mul vähegi on!“
Sama asi juhtub igakord, kui Jumal puudutab kellegi elu. See inimene langeb põlvili, saades palvetavaks meheks või naiseks, kes meeletult igatseb otsida Issandat.
Olen sageli mõelnud, miks puudutab Jumal sellise „tungiva vajadusega“ vaid teatud inimesi ja mitte kõiki? Miks osa tema sulaseid on nii näljased Tema järele, samal ajal kui teised ustavad lähevad oma teed? Jumala-poolt-puudutatud-sulastel on isiklik ja lähedane suhe oma Issandaga. Nad saavad ilmutusi taevast ja nad naudivad oma elu koos Kristusega, mida tegelikult vähesed teevad.
Miks pani Jumal oma käe Taanieli üle ja puudutas teda nii nagu Ta puudutas? Kuidas oli see mees võimeline nägema ja kuulma asju, mida mitte keegi teine polnud? Ta kuulutab: „Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud...“ (Taaniel 10:7)
Jumal vajas ühte häält, mille kaudu tuua esile oma sõnum. Ta vajas üht palvetavat sulast, kes ustavalt vastaks Tema kutsele. Ja Taaniel oli selline mees. Ta oli pühendunult palvetanud kolm korda päevas ja nüüd, olles kõndimas jõe ääres, ilmutas Kristus ennast talle. (vt.Taanieli 10:7-9).
Jumal tegi Taanielist oma häälekandja, kuna:
1. Taaniel ei loobunud kunagi palvest (vaata Taaniel 10:2–3).
2. Taaniel kurvastas vaimuliku tagasikäigu pärast nii koguduses kui ühiskonnas (vt.Taaniel 9 ptk).
3. Taaniel keeldus tegemast või varjamast pattu (Taaniel 9:4–5).
Kuidas jõudis Taanile selle murtuseni, teadmiseni ja eristamisvõimeni? See sai alguse sellest, et ta hakkas uurima Jumala Sõna. Taaniel lasi piiblisalmidel võtta enese üle võimust ja tsiteeris neid tihti täies pikkuses, kuna oli talletanud need oma südame sügavaimatesse soppidesse: „Nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud...“ (Taaniel 9:13)
10-peatükis anti sellele jumalakartlikule prohvetile nägemus Kristusest. „Ja ma tõstsin oma silmad üles...ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga...ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid...ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine.“ (Taaniel 10:5-6)
Ma tahaks õhutada teid otsima Jumalat kogu oma innukuse -ja täie veendumusega. Minema Tema Sõna juurde pidevalt kasvava armastuse –ja igatsusega. Palu ja paastu murtuse pärast, et saada osa Tema koormaist. Ja lõpuks tunnista üles ning hülga kõik see, mis takistab Püha Vaimu avamast taeva õnnistusi su jaoks. „Teistmoodi mehe“ tee on kättesaadav igaühele – kas sa oled valmis käima sellel?
Kõndimine sellel teel toob kaasa Jumala puudutuse. Taaniel tunnistas: „Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.“ (Taaniel 10:10). See sõna puudutas tähendab „meelevaldselt kinni võtma“. Ehk teisisõnu ütles Taaniel, et: „Kui Jumal pani oma käe mu üle, siis see surus mind silmili. Tema puudutus pani mind otsima Teda kõigega, mis mul vähegi on!“
Sama asi juhtub igakord, kui Jumal puudutab kellegi elu. See inimene langeb põlvili, saades palvetavaks meheks või naiseks, kes meeletult igatseb otsida Issandat.
Olen sageli mõelnud, miks puudutab Jumal sellise „tungiva vajadusega“ vaid teatud inimesi ja mitte kõiki? Miks osa tema sulaseid on nii näljased Tema järele, samal ajal kui teised ustavad lähevad oma teed? Jumala-poolt-puudutatud-sulastel on isiklik ja lähedane suhe oma Issandaga. Nad saavad ilmutusi taevast ja nad naudivad oma elu koos Kristusega, mida tegelikult vähesed teevad.
Miks pani Jumal oma käe Taanieli üle ja puudutas teda nii nagu Ta puudutas? Kuidas oli see mees võimeline nägema ja kuulma asju, mida mitte keegi teine polnud? Ta kuulutab: „Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud...“ (Taaniel 10:7)
Jumal vajas ühte häält, mille kaudu tuua esile oma sõnum. Ta vajas üht palvetavat sulast, kes ustavalt vastaks Tema kutsele. Ja Taaniel oli selline mees. Ta oli pühendunult palvetanud kolm korda päevas ja nüüd, olles kõndimas jõe ääres, ilmutas Kristus ennast talle. (vt.Taanieli 10:7-9).
Jumal tegi Taanielist oma häälekandja, kuna:
1. Taaniel ei loobunud kunagi palvest (vaata Taaniel 10:2–3).
2. Taaniel kurvastas vaimuliku tagasikäigu pärast nii koguduses kui ühiskonnas (vt.Taaniel 9 ptk).
3. Taaniel keeldus tegemast või varjamast pattu (Taaniel 9:4–5).