PERE PALVEAEG
„...kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.“ (Matteuse 18:19) Mõned kristlased kutsuvad seda „nõusoleku palveks“. Sa oled tõeliselt õnnistatud, kui sul on pühendunud õde või vend, kellega koos palvetada. Tõesõna, kõige võimsamad eestpalvetajad, keda ma tean, on tegutsenud kahe –või kolmekaupa.
Paik, kus taoline palve kõige võimsamalt toimib, on kodu. Minu abikaasa Gwen ja mina palume iga päev koos ja ma usun, et just palve on see, mis hoiab meie peret koos. Me palusime iga oma lapse pärast nende lapsepõlve aastate jooksul ja selle eest, et keegi neist ei läheks hukka. Me palusime nende sõprussuhete ja suhete ning tulevaste abikaasade pärast ning nüüd teeme seda sama oma lapselaste eest.
Väga vähesed kristlikud pered võtavad aega koduseks palveks. Mina isiklikult võin aga tunnistada, et olen täna veel teenistuses ainuüksi tänu pere palveajast lähtuvale väele. Kui ma alles laps olin, siis ükskõik, kus kohas me ka koos õdede-vendadega ei mänginud – kodumaja ees või tänaval – hüüdis ema alati ukse pealt: „David, Jerry, Juanita, Ruth – käes on palveaeg!” (mu vend Don polnud siis veel sündinud).
Kogu naabruskond teadis meie pere palveajast. Vahel mulle kohe üldse ei meeldinud kuulda seda kutset ja ma vingusin ning virisesin selle pärast. Kuid samas sündis midagi ilmselget kõigi nende palveaegade jooksul ja Jumala Vaim liikus meie pere keskel ning puudutas igat ühte meist.
Võib-olla sa ei näe iseennast pidamas pere palveid. Võib-olla pole su abikaasa koostööaldis seda tegema või sul on laps, kes jonnib ja mässab selle vastu. Mu armsad – pole üldse tähtis, kes otsustab mitte osaleda! Sina võid ju sellegipoolest istuda köögilaua taha ja langetada oma pea palveks. See on samavõrdne pere palveajaga ja iga pereliige saab olema sellest teadlik.
Paik, kus taoline palve kõige võimsamalt toimib, on kodu. Minu abikaasa Gwen ja mina palume iga päev koos ja ma usun, et just palve on see, mis hoiab meie peret koos. Me palusime iga oma lapse pärast nende lapsepõlve aastate jooksul ja selle eest, et keegi neist ei läheks hukka. Me palusime nende sõprussuhete ja suhete ning tulevaste abikaasade pärast ning nüüd teeme seda sama oma lapselaste eest.
Väga vähesed kristlikud pered võtavad aega koduseks palveks. Mina isiklikult võin aga tunnistada, et olen täna veel teenistuses ainuüksi tänu pere palveajast lähtuvale väele. Kui ma alles laps olin, siis ükskõik, kus kohas me ka koos õdede-vendadega ei mänginud – kodumaja ees või tänaval – hüüdis ema alati ukse pealt: „David, Jerry, Juanita, Ruth – käes on palveaeg!” (mu vend Don polnud siis veel sündinud).
Kogu naabruskond teadis meie pere palveajast. Vahel mulle kohe üldse ei meeldinud kuulda seda kutset ja ma vingusin ning virisesin selle pärast. Kuid samas sündis midagi ilmselget kõigi nende palveaegade jooksul ja Jumala Vaim liikus meie pere keskel ning puudutas igat ühte meist.
Võib-olla sa ei näe iseennast pidamas pere palveid. Võib-olla pole su abikaasa koostööaldis seda tegema või sul on laps, kes jonnib ja mässab selle vastu. Mu armsad – pole üldse tähtis, kes otsustab mitte osaleda! Sina võid ju sellegipoolest istuda köögilaua taha ja langetada oma pea palveks. See on samavõrdne pere palveajaga ja iga pereliige saab olema sellest teadlik.