RAASUKESED

Naine, kel oli kurjadest vaimudest vaevatud tütar, oli Jeesuse otsinguil väga järjekindel. Viimaks ei pidanud jüngrid enam vastu ja õhutasid oma isandat: ”Issand, saada ta minema! Ta pidevalt tüütab meid.” Kuid pange tähele Jeesuse vastust naise anumistele: ”Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi.” (Matteuse 15:23) Tundub, et Jeesus ignoreeris kogu olukorda. Kuid miks Ta seda tegi? Jeesus teadis, et selle naise lugu saab räägitama igale järgnevale põlvkonnale ja Ta tahtis, et tõde saaks ilmutatud selle läbi igaühele, kes sellest loeb. Seetõttu pani Ta naise usu proovile, öeldes:

"Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde." (Matteuse 15:24) ehk teisisõnu: ”Ma tulin, et päästa juute. Miks peaksin ma siis raiskama nende evangeeliumi paganate peale?”

Taoline väljend oleks pannud enamust meist taanduma, kuid mitte seda naist! Tahaksin sult’ siinkohal küsida: kui tihti oled sina palves alla andnud? Kui palju kordi oled sa ära väsinud ja arutanud oma mõtteis: ”Ma olen otsinud Issandat. Ma olen palunud ja anunud, aga tulemusteta.”

Pane aga tähele selle naise reageeringut. Ta ei vastanud virisemise ega sõrme vibutamisega, öeldes: “Miks sa mind ei aita, Jeesus?” vaid otse vastupidi. Piibel annab meile teada, et: ”... naine tuli, heitis ta ette ja ütles: "Issand, aita mind!" (Matteuse 15:25)

Seda, mis järgmisena juhtus, on isegi raske lugeda. Jeesus tümitas naist järjekordselt, ainult et seekord veelgi karmimate sõnadega. Ta ütles: "Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele." (Matteuse 15:26) Taaskord pani ta naise proovile.

Aga naine vastas: ”Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad." (Matteuse 15:27) Milline imetlusväärne vastus. Sel kindlameelsel naisel polnud vähimatki kavatsust taganeda Jeesusest ja Issand austas teda selle eest, öeldes: ”Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!" Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.” (Matteuse 15:28)

Kallid, me ei tohi iialgi rahulduda raasukestega. Meile on lubatud kogu arm ja abi, et tulla toime oma raskustega. Raskustega, mis hõlmavad endas ka meie perekondi – olgu siis päästetud või päästmata. Meid on kutsutud tulema Kristuse trooni ette täie julguse –ja kindlusega.