NÄLG JUMALA SÕNA JÄRELE
„Rõõm Issandast on teie ramm!” (Nehemja 8:10). Ajal, mil neid sõnu kuulutati, olid iisraellased pääsenud äsja vabaks Paabeli vangistusest ning Esra ja Nehemja juhtimise all ehitanud üles Jeruusalemma hävitatud müürid. Nüüd aga oli nende tähelepanu suunatud templi üles ehitamisele ja kogu oma rahva taastamisele. Nehemja oli taasrajatud Jeruusalemma veeväravate juurde kutsunud kokku erikoosoleku. „Siis kogunes terve rahvas nagu üks mees Veevärava esisele väljakule.“ (Nehemja 8:1). Nii oma 42 360 iisraellasest meest oli tulnud kokku sellele koosolekule. Nendele lisaks veel 7300 sulast, kelle seas ka 245 lauljat. Ühtekokku u 50 000 inimest.
Esmalt kuulutati Jumala Sõna. Piibel ütleb, et inimesed olid lausa näljased, et seda kuulda: „Ja nad ütlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooks Moosese Seaduse raamatu…Ja preester Esra tõi Seaduse koguduse ette, niihästi meeste kui naiste ette, ja kõigi ette, kes mõistsid kuulata…“ (Nehemja 8:1-2). See rahvas ei vajanud seda, et keegi neid vägisi Jumala Sõnaga tagant utsitaks. Neil oli ühine nälg Jumala Sõna järele ja nad olid igati valmis sellele alluma. Nad tahtsidki, et see Sõna valitseks nende üle ja et nende elud joonduks vastavalt selle tõele. Kui hämmastav see ka pole, siis Esra kuulutas rahvale u 5-6 tundi – „koidust keskpäevani“ (8:3). Samas aga ei pannud keegi aega tähelegi, sest „kogu rahva tähelepanu oli suunatud Seaduse raamatule.“ See rahvas oli täiega Jumala Sõnast haaratud.
Milline imeline vaatepilt! Tänapäeva Ameerika kogudustes midagi sarnast küll ei leia! Samas aga las ma öelda teile – tõeline ärkamine ei leia kunagi aset ilma taolise tohutu näljata Jumala Sõna järele. Pole kahtlustki, et kui Jumala rahvas väsib kuulamast Tema Sõna kuulutust, saab ka alguse vaime surm ning Issanda rõõm lahkub.
Esmalt kuulutati Jumala Sõna. Piibel ütleb, et inimesed olid lausa näljased, et seda kuulda: „Ja nad ütlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooks Moosese Seaduse raamatu…Ja preester Esra tõi Seaduse koguduse ette, niihästi meeste kui naiste ette, ja kõigi ette, kes mõistsid kuulata…“ (Nehemja 8:1-2). See rahvas ei vajanud seda, et keegi neid vägisi Jumala Sõnaga tagant utsitaks. Neil oli ühine nälg Jumala Sõna järele ja nad olid igati valmis sellele alluma. Nad tahtsidki, et see Sõna valitseks nende üle ja et nende elud joonduks vastavalt selle tõele. Kui hämmastav see ka pole, siis Esra kuulutas rahvale u 5-6 tundi – „koidust keskpäevani“ (8:3). Samas aga ei pannud keegi aega tähelegi, sest „kogu rahva tähelepanu oli suunatud Seaduse raamatule.“ See rahvas oli täiega Jumala Sõnast haaratud.
Milline imeline vaatepilt! Tänapäeva Ameerika kogudustes midagi sarnast küll ei leia! Samas aga las ma öelda teile – tõeline ärkamine ei leia kunagi aset ilma taolise tohutu näljata Jumala Sõna järele. Pole kahtlustki, et kui Jumala rahvas väsib kuulamast Tema Sõna kuulutust, saab ka alguse vaime surm ning Issanda rõõm lahkub.