PIIRAMATU LIGIPÄÄS
Jeesus pakkus üheks ootamatuks, samas auliseks hetkeks, täit ja piiramatut ligipääsu Isale. Piiblis on öeldud, et Kolgatal, seal verest läbiimbunud ristil „Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge. Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks…“ (Matteuse 27:50-51).
Sel samal hetkel, mil Jeesus hinge heitis, kärises Jeruusalemmas oleva templi eesriie sisuliselt pooleks. See oli see hetk, mil me saatus sai paika pandud. Sel samal hetkel, mil me Issand elu andis, anti meile ka täielik ja piiramatu ligipääs kõige pühamasse paika: „Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu.“ (Heebrealastele 10:19).
See templi eesriide füüsiline kärisemine esindas ka seda, mis toimus vaimses maailmas. Lõpuks ometi avanes meil võimalus nautida midagi, mis mitmele eelnevale põlvkonnale oli võimatu. Meile on antud eesõigus, mida ei omanud isegi Aabraham, Mooses ega Taavet mitte. Meil on ligipääs kõige pühamasse paika, kõikväelise Jumala trooni ette. See uks pole enam meie ees kinni. Piiramatu ligipääs Jumala juurde on nüüd võimalik.
Veelgi enam, Jeesusest sai meie ülempreester. Ta tõusis üles Uude Jeruusalemma, templisse, mis pole ehitatud kätega ning võttis seal ülempreestri koha. Ta astus otse Jumala pühasse ligiollu, viies oma vere Jumala armutrooni ette ja tehes seal meie eest eestpalveid. Seejärel aga istus Ta Isa paremale käele, omades kõike võimu, väge ja au.
See oli see hetk, kus Jeesus võttis endale lepingulise õiguse võtta ühte vaimulikku ihusse vastu igaühe, kes meelt parandab ja Teda oma Issandana vastu võtab. Ühtlasi saatis Ta oma Püha Vaimu edastamaks Tema kutset oma lastele: „Ma olen avanud teile ukse Isa juurde. Te olete nüüd ainuüksi juba seetõttu vastu võetud, et olete usu kaudu minus. Nii et tulge aga julgelt Isa trooni ette! Ma viin teid oma Isa ligiollu, kes on nüüd ka teie Isa. Teil on piiramatu ligipääs Ta juurde nii ööd kui päevad.“
Sel samal hetkel, mil Jeesus hinge heitis, kärises Jeruusalemmas oleva templi eesriie sisuliselt pooleks. See oli see hetk, mil me saatus sai paika pandud. Sel samal hetkel, mil me Issand elu andis, anti meile ka täielik ja piiramatu ligipääs kõige pühamasse paika: „Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu.“ (Heebrealastele 10:19).
See templi eesriide füüsiline kärisemine esindas ka seda, mis toimus vaimses maailmas. Lõpuks ometi avanes meil võimalus nautida midagi, mis mitmele eelnevale põlvkonnale oli võimatu. Meile on antud eesõigus, mida ei omanud isegi Aabraham, Mooses ega Taavet mitte. Meil on ligipääs kõige pühamasse paika, kõikväelise Jumala trooni ette. See uks pole enam meie ees kinni. Piiramatu ligipääs Jumala juurde on nüüd võimalik.
Veelgi enam, Jeesusest sai meie ülempreester. Ta tõusis üles Uude Jeruusalemma, templisse, mis pole ehitatud kätega ning võttis seal ülempreestri koha. Ta astus otse Jumala pühasse ligiollu, viies oma vere Jumala armutrooni ette ja tehes seal meie eest eestpalveid. Seejärel aga istus Ta Isa paremale käele, omades kõike võimu, väge ja au.
See oli see hetk, kus Jeesus võttis endale lepingulise õiguse võtta ühte vaimulikku ihusse vastu igaühe, kes meelt parandab ja Teda oma Issandana vastu võtab. Ühtlasi saatis Ta oma Püha Vaimu edastamaks Tema kutset oma lastele: „Ma olen avanud teile ukse Isa juurde. Te olete nüüd ainuüksi juba seetõttu vastu võetud, et olete usu kaudu minus. Nii et tulge aga julgelt Isa trooni ette! Ma viin teid oma Isa ligiollu, kes on nüüd ka teie Isa. Teil on piiramatu ligipääs Ta juurde nii ööd kui päevad.“