KUIDAS ALUSTAKS JEESUS KOGUDUSEGA?
Mis sa arvad, kuidas alustaks Jeesus mõne uue kogudusega sinu linnas või piirkonnas?
Esimene asi, mida Kristus teeks, oleks minna nutu-tuurile läbi selle piirkonna. Piibel ütleb meile: „Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast: „Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.“ (Luuka 19:41-42). Mis ajas Jeesust nutma? See sai alguse südantlõhestavast kõnnist ümber linna. Ta süda oli täis kurbust nn religioossete inimeste pärast, kel polnud rahu. Need inimesed olid vahetanud tõe mingite väljamõeldiste vastu ja järgisid nüüd vaid üht surnud religiooni. Nad olid lambad, kellel puudus tõeline karjane.
Siinkohal ei tahaks hukka mõista ühtki jumalasulast, aga las ma küsida igaühe te käest, kes te seda sõnumit praegu loete: „Kujutate te ette oma pastorit sõitmas läbi oma linna ja nutmas selle pärast?“ Kui palju erinevama pildi annab Jeesus meile kogu loost, võrreldes nii paljude „projekteerijate ja planeerijatega“, kes rajavad tänapäeva kogudusi. Nad käivad ukselt uksele, küsides inimestelt, millised on nende ootused koguduse suhtes? „Kui pikk peaks jumalateenistus olema? 15 minutit? 10 minutit?“
Jeesus oli millegi sarnase tunnistaja oma ajalgi. Läbi templi käies nägi Ta seal rahavahetajate laudu, mille taga jumalasulased kauplesid Jumala asjadega. Ei mingit tõelist palvet ega Issanda kartust. Ja Kristus nuttis kõige selle pärast, hüüdes: „Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.” (Luuka 19:46).
Las ma küsida teilt: „Kas Jeesus nutaks ka selle üle, mida Ta teie koguduses täna näeks? Leiaks Ta te pastori eest ägamas kadunud hingede pärast? Leiaks Ta oma rahva palvetamas või olemas hoopis hõivatud kõikvõimalike toimetuste ja programmidega, mis keskenduvad nende endi huvidele?“ Kui Jeesus lõpetaks oma nutu-tuuri teie linnas, kiidaks Ta siis heaks oma rahva? Või hoiataks pigem, öeldes: „Olete antud aegade suhtes pimedad.
Kohtumõistmine on ukse ees, kuid te näete enam maailma moodi välja, kui eales varem. Miks te küll ei palveta, otsimaks minu jõudu ja tarkust, et leida lunastust käesolevale ajale?“
Esimene asi, mida Kristus teeks, oleks minna nutu-tuurile läbi selle piirkonna. Piibel ütleb meile: „Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast: „Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.“ (Luuka 19:41-42). Mis ajas Jeesust nutma? See sai alguse südantlõhestavast kõnnist ümber linna. Ta süda oli täis kurbust nn religioossete inimeste pärast, kel polnud rahu. Need inimesed olid vahetanud tõe mingite väljamõeldiste vastu ja järgisid nüüd vaid üht surnud religiooni. Nad olid lambad, kellel puudus tõeline karjane.
Siinkohal ei tahaks hukka mõista ühtki jumalasulast, aga las ma küsida igaühe te käest, kes te seda sõnumit praegu loete: „Kujutate te ette oma pastorit sõitmas läbi oma linna ja nutmas selle pärast?“ Kui palju erinevama pildi annab Jeesus meile kogu loost, võrreldes nii paljude „projekteerijate ja planeerijatega“, kes rajavad tänapäeva kogudusi. Nad käivad ukselt uksele, küsides inimestelt, millised on nende ootused koguduse suhtes? „Kui pikk peaks jumalateenistus olema? 15 minutit? 10 minutit?“
Jeesus oli millegi sarnase tunnistaja oma ajalgi. Läbi templi käies nägi Ta seal rahavahetajate laudu, mille taga jumalasulased kauplesid Jumala asjadega. Ei mingit tõelist palvet ega Issanda kartust. Ja Kristus nuttis kõige selle pärast, hüüdes: „Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.” (Luuka 19:46).
Las ma küsida teilt: „Kas Jeesus nutaks ka selle üle, mida Ta teie koguduses täna näeks? Leiaks Ta te pastori eest ägamas kadunud hingede pärast? Leiaks Ta oma rahva palvetamas või olemas hoopis hõivatud kõikvõimalike toimetuste ja programmidega, mis keskenduvad nende endi huvidele?“ Kui Jeesus lõpetaks oma nutu-tuuri teie linnas, kiidaks Ta siis heaks oma rahva? Või hoiataks pigem, öeldes: „Olete antud aegade suhtes pimedad.
Kohtumõistmine on ukse ees, kuid te näete enam maailma moodi välja, kui eales varem. Miks te küll ei palveta, otsimaks minu jõudu ja tarkust, et leida lunastust käesolevale ajale?“