PUHASTADES OMA SUU, KÕRVAD JA SILMAD
Kohtusin hiljaaegu ühe jumalasulasega, keda olen tundnud juba mitmeid aastaid. Peale igat meie kohtumist ütlesin oma naisele: ”See vend on ikka nii pinnapealne. Täielik eputis. Kuidas küll Jumal saab üldse kedagi seesugust õnnistada.” Seejärel aga kohtasin teda mingi aeg uuesti, olles ise teinud läbi Püha Vaimu manitsuskuuri teiste hukkamõistmise vallas. Seekord ütles Jumala Vaim mulle: „Armasta teda. Ole lihtsalt vakka ja kuula teda ning seejärel palu ta eest.“ Ma kuuletusin. Osutasin sellele mehele armastust, kuulasin teda ja peale seda võtsin ta käe ning palvetasin ta eest. Niipea, kui olime oma teed läinud, juhtus minuga midagi kummalist: mind tabas tohutu kurbus. Mind valdas hirm selle ees, mida olin teinud selle mehe vastu kõik need aastad. Nägin oma määrdunud patu üha kasvavat patusust.
Taavet hüüab: „Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!“ (Psalmid 19:14). Apostel Paulus lisab omalt poolt veel sellise mõtte: ”Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega. Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.” (Efeslastele 4:31-32). ”Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu. Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu.” (Efeslastele 4:29-30).
Armas Jumala püha, ükski seda sõnumit lugev inimene pole liiga püha, et pöörata sellele tähelepanu ja muuta midagi oma elus. Iseenda puhul kogen Jumala kurvastust selle üle, kuidas olen läbi aastate inimesi ekslikult hukka mõistnud, tehes seda siis teadlikult või alateadlikult. Tahan julgustada sind hüüdma oma südames nii nagu minugi süda hüüab: „Oo Issand, miks ma küll polnud valmis seda varem kuulma? Miks ma pole küll varem selle teemaga tegelenud? Tahan kuulutada Su evangeeliumi Su rahva seas. Anna mulle palun andeks, Jeesus. Puhasta mu rüvetunud suu, mu silmad ja kõrvad ning kingi mulle uuenenud süda. Ma ei taha, et ükski asi takistaks mu elul peegeldamast tõelist Sind.“
Kuulgu Issand me hüüdu ja rutaku kiirelt korrigeerima meid. Tema annab meile jõu jätta maha kogu kuri kõnepruuk, õel kuulamine ja vaimne hukkamõist, et saaksime paremini pikendada meile antud Issanda päevi.
Taavet hüüab: „Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!“ (Psalmid 19:14). Apostel Paulus lisab omalt poolt veel sellise mõtte: ”Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega. Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.” (Efeslastele 4:31-32). ”Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu. Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu.” (Efeslastele 4:29-30).
Armas Jumala püha, ükski seda sõnumit lugev inimene pole liiga püha, et pöörata sellele tähelepanu ja muuta midagi oma elus. Iseenda puhul kogen Jumala kurvastust selle üle, kuidas olen läbi aastate inimesi ekslikult hukka mõistnud, tehes seda siis teadlikult või alateadlikult. Tahan julgustada sind hüüdma oma südames nii nagu minugi süda hüüab: „Oo Issand, miks ma küll polnud valmis seda varem kuulma? Miks ma pole küll varem selle teemaga tegelenud? Tahan kuulutada Su evangeeliumi Su rahva seas. Anna mulle palun andeks, Jeesus. Puhasta mu rüvetunud suu, mu silmad ja kõrvad ning kingi mulle uuenenud süda. Ma ei taha, et ükski asi takistaks mu elul peegeldamast tõelist Sind.“
Kuulgu Issand me hüüdu ja rutaku kiirelt korrigeerima meid. Tema annab meile jõu jätta maha kogu kuri kõnepruuk, õel kuulamine ja vaimne hukkamõist, et saaksime paremini pikendada meile antud Issanda päevi.