TEE SEDA VEELKORD, ISSAND!
Markuse 8 ptks’ toitis Jeesus veelkord rahvahulki – seekord 4000 pealist – ja seda vaid seitsme leiva ja mõne kalaga. Ja taaskord kogusid jüngrid kokku mitu korvitäit ülejääke (vt Markuse 8:5-8). Ometigi märkas Jeesus, et jüngrid ei võtnud ikka veel omaks Tema võimet saata korda imesid, nii et Ta küsis neilt: „Kas teie süda on ikka veel kõva?“ (Markuse 8:17).
Kujutan vaid ette, kuidas jüngrid istusid seal vaid kui tummahambad. Kindlasti mõtlesid nad: „See pole ju võimalik. Kui Jeesus oleks tõesti Jumal, siis miks valiks Ta meid saama osa sellest imelisest väest? Me oleme ju kõigest harimatud kalamehed. Miks peaks Ta siis vee peal kõndima ja me väikesesse paati astuma, kui Ta võiks ilmutada oma imesid palju väärikamale seltskonnale?“
Võimalik, et arutled samade asjade üle, mõeldes: „Siin maa peal elab miljardeid inimesi. Miks kõnetas Jumal just mind? Miks valis Ta just minu?“ Aga seda põhjusel, et see oli täielik ime. Sinu pöördumine Jumala poole oli täielikult üleloomulik. See polnud vaid mingi seletamatu loomupärane sündmus. Ei! Selles polnud midagi loomulikku. Miks? Sest kristlikus elus pole midagi loomulikku. See kõik on üleloomulik. See on elu, mis tugineb algusest peale, alates su pöördumisest, imedele. Ja seetõttu pole seda ka võimalik elada ilma usuta üleloomulikku.
Vägi, mis hoiab sind Kristuses, on täiesti üleloomulik. Maailm su ümber elab pimeduses, kuid sul on valgus ja seda vaid tänu sellele, et elad üleloomulikus sfääris. Selles, et su ihu on Püha Vaimu tempel, pole midagi loomulikku. Selles, et sa oled kogu Universumi üleloomuliku Jumala asupaik, pole midagi loomulikku. Ja ometigi on see sageli just see koht, kus südame paadumine aset leiab. Inimesed hakkavad võtma Jumala üleloomulikke tegusid kui loomulikena. Kuid see on äärmiselt ohtlik unustada Ta imed. On hirmuäratav, kui vaatad tagasi jumalikele imedele ja ütled: „Oh, see lihtsalt juhtus!“ Igakord, kui kõrvaldad üleloomuliku üleloomulikust, paadub su süda taas grammi võrra.
Armas Jumala püha, sa pead lihtsalt usu kaudu võtma vastu järgneva: see sama üleloomulik Jumal, kes toitis tuhandeid vaid mõne leivakesega, toob üleloomulikud lahendused ka sinu kriisiolukordadesse. Tema imet-tegev vägi vabastab sind kõigist su ahelaist. See annab sulle väe elada vabaduses. Ja Ta kasutab su nõrkust – just nimelt, seda su kõige madalamat seisu – et ilmutada maailmale oma imesid kordasaatvat ja alalhoidvat väge.
Rasked ajad on garanteeritud kõigile, kes järgivad Jeesust. Samas aga, kui need ajad tulevad, peame jääma kindlaks ja ütlema: „Issand, tee seda veelkord! Sa oled ka varem mu elus imesid teinud ja päästnud oma sulaseid üleloomulikult läbi kogu ajaloo. Las Su jõud saada täiuslikuks keset mu nõtrusi.“
Kujutan vaid ette, kuidas jüngrid istusid seal vaid kui tummahambad. Kindlasti mõtlesid nad: „See pole ju võimalik. Kui Jeesus oleks tõesti Jumal, siis miks valiks Ta meid saama osa sellest imelisest väest? Me oleme ju kõigest harimatud kalamehed. Miks peaks Ta siis vee peal kõndima ja me väikesesse paati astuma, kui Ta võiks ilmutada oma imesid palju väärikamale seltskonnale?“
Võimalik, et arutled samade asjade üle, mõeldes: „Siin maa peal elab miljardeid inimesi. Miks kõnetas Jumal just mind? Miks valis Ta just minu?“ Aga seda põhjusel, et see oli täielik ime. Sinu pöördumine Jumala poole oli täielikult üleloomulik. See polnud vaid mingi seletamatu loomupärane sündmus. Ei! Selles polnud midagi loomulikku. Miks? Sest kristlikus elus pole midagi loomulikku. See kõik on üleloomulik. See on elu, mis tugineb algusest peale, alates su pöördumisest, imedele. Ja seetõttu pole seda ka võimalik elada ilma usuta üleloomulikku.
Vägi, mis hoiab sind Kristuses, on täiesti üleloomulik. Maailm su ümber elab pimeduses, kuid sul on valgus ja seda vaid tänu sellele, et elad üleloomulikus sfääris. Selles, et su ihu on Püha Vaimu tempel, pole midagi loomulikku. Selles, et sa oled kogu Universumi üleloomuliku Jumala asupaik, pole midagi loomulikku. Ja ometigi on see sageli just see koht, kus südame paadumine aset leiab. Inimesed hakkavad võtma Jumala üleloomulikke tegusid kui loomulikena. Kuid see on äärmiselt ohtlik unustada Ta imed. On hirmuäratav, kui vaatad tagasi jumalikele imedele ja ütled: „Oh, see lihtsalt juhtus!“ Igakord, kui kõrvaldad üleloomuliku üleloomulikust, paadub su süda taas grammi võrra.
Armas Jumala püha, sa pead lihtsalt usu kaudu võtma vastu järgneva: see sama üleloomulik Jumal, kes toitis tuhandeid vaid mõne leivakesega, toob üleloomulikud lahendused ka sinu kriisiolukordadesse. Tema imet-tegev vägi vabastab sind kõigist su ahelaist. See annab sulle väe elada vabaduses. Ja Ta kasutab su nõrkust – just nimelt, seda su kõige madalamat seisu – et ilmutada maailmale oma imesid kordasaatvat ja alalhoidvat väge.
Rasked ajad on garanteeritud kõigile, kes järgivad Jeesust. Samas aga, kui need ajad tulevad, peame jääma kindlaks ja ütlema: „Issand, tee seda veelkord! Sa oled ka varem mu elus imesid teinud ja päästnud oma sulaseid üleloomulikult läbi kogu ajaloo. Las Su jõud saada täiuslikuks keset mu nõtrusi.“