LAHJENDATUD POOLEVANGEELIUM
Lahjendatud poolevangeelium on jäledus Jumala silmis. Ma võiks ju kirjutada teile ja öelda: „Jeesus armastab teid ja tahab õnnistada teid. Ta tahab, et tunneksite elust rõõmu. Ta igatseb kinkida teile ime ime järel.“ Kuid see kõik oleks vaid pool tõde kogu evangeeliumist. Terviklik evangeelium hõlmab endas ka hoiatusi patu petlikkusest. See hõlmab endas meeleparandust ja jumalikku kurvastust; ettevalmistust tagakiusuks ja igatsust Kristuse tagasitulekuks. Piibel ütleb meile ilma mingeid konkreetseid olukordi silmas pidamata: „Taotlege…pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat.“ (Heebrealastele 12:14). Kristuse evangeelium paneb inimese alati fakti ette, pakkudes talle alles seejärel tröösti ja lohutust. Ta ei püüdle kunagi patuse inimese heakskiidu poole.
On tõsi, et Jeesus tegi imesid. Ta paljundas leiba ja kala, nii et sellest jagus suurtele hulkadele. Samas aga saabus ka päev, mil Ta ei kuulutanud ega teinud enam imesid. Selle asemel ütles Ta oma jüngritele: „Kuniks te ei söö minu liha ja joo minu verd, pole teil osa minust.“
Ma pole küll mingi prohvet, kuid ometigi on Püha Vaim juhtinud mind andma edasi teatud prohvetlikke sõnumeid, mis paljude meelest on olnud liiga karmid. Osad on mind lausa „viimsepäeva kuulutajaks“ nimetatud. Ja ma pean siinkohal tunnistama, et olen tõesti kuulutanud teatud sõnumeid, mis on mind pannud peale nende välja ütlemist kirikuuksest välja marssima, koju minema ja seal nutma. Ja seda kõike vaid tänu ühele salmile: „Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.“ (Õpetussõnad 17:15)
Vahel panen peale jumalateenistust klapid pähe ja kuulan üle sõnumi, mida just äsja jutlustasin. Ja vahel seda kuulates ma värisen, küsides Issandalt: „Oo Jumal, kas ma tõesti läksin üle piiri? Mõistsin ma tõesti su õiglased pühad hukka? Haavasin ma tõesti alateadlikult su sulaseid?“ Kuid on ka juhtumeid, kus ma küsin: „Jeesus, kas ma kuulutasin vaid poolt Su evangeeliumist? Jagasin ma nendega jutlust, mis paneb neid end patu suhtes hästi tundma? Pakkusin ma neile tõesti liba tröösti, lahjendades Sinu üleskutset pöörduda oma eksimustest?“
Ainuke takistus Kristuse evangeeliumile on uskmatus me endi südameis.
On tõsi, et Jeesus tegi imesid. Ta paljundas leiba ja kala, nii et sellest jagus suurtele hulkadele. Samas aga saabus ka päev, mil Ta ei kuulutanud ega teinud enam imesid. Selle asemel ütles Ta oma jüngritele: „Kuniks te ei söö minu liha ja joo minu verd, pole teil osa minust.“
Ma pole küll mingi prohvet, kuid ometigi on Püha Vaim juhtinud mind andma edasi teatud prohvetlikke sõnumeid, mis paljude meelest on olnud liiga karmid. Osad on mind lausa „viimsepäeva kuulutajaks“ nimetatud. Ja ma pean siinkohal tunnistama, et olen tõesti kuulutanud teatud sõnumeid, mis on mind pannud peale nende välja ütlemist kirikuuksest välja marssima, koju minema ja seal nutma. Ja seda kõike vaid tänu ühele salmile: „Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.“ (Õpetussõnad 17:15)
Vahel panen peale jumalateenistust klapid pähe ja kuulan üle sõnumi, mida just äsja jutlustasin. Ja vahel seda kuulates ma värisen, küsides Issandalt: „Oo Jumal, kas ma tõesti läksin üle piiri? Mõistsin ma tõesti su õiglased pühad hukka? Haavasin ma tõesti alateadlikult su sulaseid?“ Kuid on ka juhtumeid, kus ma küsin: „Jeesus, kas ma kuulutasin vaid poolt Su evangeeliumist? Jagasin ma nendega jutlust, mis paneb neid end patu suhtes hästi tundma? Pakkusin ma neile tõesti liba tröösti, lahjendades Sinu üleskutset pöörduda oma eksimustest?“
Ainuke takistus Kristuse evangeeliumile on uskmatus me endi südameis.