SIND EI KÕIGUTA MISKI
Kuhu iganes me ka neil viimseil päevil ei vaataks, võime näha Jumala au murdmas läbi Tema viimases ärkamises. Kristuse Kogudus sirutub kaugemale kõigist senistest piirangutest, jagades head sõnumit.
„Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu! Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu.“ (Jesaja 54:2-3). Ehk lihtsamalt öeldes – kogudus saab ammutama uut jõudu ja tooma esile suuri rahvahulki Kristuses.
Vaadates seda Jesaja prohvetlikku sõna lähemalt, me näeme, et see pole mõeldud vaid kogudusele, aga ka üksikisikutele. Tean jumalakartlikke jumalasulaseid, kes on mu sõbrad, kes on haaranud sellest prohvetlikust sõnast kinni kui isiklikust sõnumist Pühalt Vaimult. Nad on rajanud oma usu selle tõotusele: „Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma noorpõlve häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!“ (Jesaja 54:4). Jesaja annab selles salmis väga selgelt mõista: Jumala kogudus ei jää süüdistuste alla.
Samas võime paar salmi edasi lugeda ühest hoiatusest lõpuaja kogudusele: „Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu! Vaata, ma ehitan sind türkiisikividega ja rajan su aluse safiiridest.“ (Jesaja 54:11) Meile öeldakse siin, et saame kogema viletsust ja vintsutusi. Kuid samas lubatakse meile ka, et me alus saab olema rajatud safiiridest. Mida see kõik täpsemalt tähendab?
Kui Jumal ütleb, et Ta rajab me aluse safiiridest, on Ta sõnum meile: „Kui kõike, mis maailmas on, raputatakse, ei kõiguta see teid karvavõrdki. Sest see alus, mille ma teile rajan, on sama kindel kui need kivid. Seda, mida ma teis teen, ei raputa miski väega.“ Need safiirid esindavad vaimulikku teadmist ja tarkust; nägemist otse Jumala südamesse. Me teame, et need, kes kogevad kannatusi, tulevad neist välja arusaamisega Jumala armust. Nii et isegi, kui koged kiusatusi, vintsutusi, kannatusi ja üksildust, rajab Ta läbi selle sulle vankumatut alust. Seda kõike selleks, et võiksid trööstida teisi nende katsumustes.
„Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu! Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu.“ (Jesaja 54:2-3). Ehk lihtsamalt öeldes – kogudus saab ammutama uut jõudu ja tooma esile suuri rahvahulki Kristuses.
Vaadates seda Jesaja prohvetlikku sõna lähemalt, me näeme, et see pole mõeldud vaid kogudusele, aga ka üksikisikutele. Tean jumalakartlikke jumalasulaseid, kes on mu sõbrad, kes on haaranud sellest prohvetlikust sõnast kinni kui isiklikust sõnumist Pühalt Vaimult. Nad on rajanud oma usu selle tõotusele: „Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma noorpõlve häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!“ (Jesaja 54:4). Jesaja annab selles salmis väga selgelt mõista: Jumala kogudus ei jää süüdistuste alla.
Samas võime paar salmi edasi lugeda ühest hoiatusest lõpuaja kogudusele: „Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu! Vaata, ma ehitan sind türkiisikividega ja rajan su aluse safiiridest.“ (Jesaja 54:11) Meile öeldakse siin, et saame kogema viletsust ja vintsutusi. Kuid samas lubatakse meile ka, et me alus saab olema rajatud safiiridest. Mida see kõik täpsemalt tähendab?
Kui Jumal ütleb, et Ta rajab me aluse safiiridest, on Ta sõnum meile: „Kui kõike, mis maailmas on, raputatakse, ei kõiguta see teid karvavõrdki. Sest see alus, mille ma teile rajan, on sama kindel kui need kivid. Seda, mida ma teis teen, ei raputa miski väega.“ Need safiirid esindavad vaimulikku teadmist ja tarkust; nägemist otse Jumala südamesse. Me teame, et need, kes kogevad kannatusi, tulevad neist välja arusaamisega Jumala armust. Nii et isegi, kui koged kiusatusi, vintsutusi, kannatusi ja üksildust, rajab Ta läbi selle sulle vankumatut alust. Seda kõike selleks, et võiksid trööstida teisi nende katsumustes.