KUTSUTUD PALVELE

Palvekoosolekud on erinevates New York City kogudustes taas ellu ärganud. Kes oleks võinud arvata, et see võiks sündida selles „patu linnas“? Alles hiljaaegu kogunes 50 000 usklikku Times Square’i väljakule palvele ja kristlikud konverentsid üle maailma on muutumas eksprompt palvekoosolekuteks.

Kui Jumala Vaim õhutab üles ja patused tulevad Kristuse juurde; kui Jumala Vaim annab märku, et nüüd on aeg paluda; kui Jumal annab oma tõotuse ja hakkab liikuma, siis sa ei saa lihtsalt istuda käed rüpes ja öelda: „Jumal ise on seda tõotanud, mistõttu võtan selle usus vastu. Võtan vabalt ja vaatan pealt, kuidas Ta selle kõik täidab, mida on tõotanud.“ Ei! Kui Jumala Vaim liigub, on aeg jõuliselt ja usus sellega kaasa minna.

Kui Taaniel luges Jeremija prohveteeringut, arvutas ta välja, et Iisraeli 70-aastane vangipõlv oli jõudnud lõpule. Ta mõistis, et Iisrael on peagi vabanemas Babüloni mõjuvõimu alt ja Jumala rahvas on saamas vabaks! (vt Taanieli 9:2). Kuid mida Taaniel siis tegi? Ootas ta vaid Jumala liikumist, „võttes kõik vaid usus vastu“? Ei! Taaniel kuulutas: „Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.“ (Taanieli 9:3). Ja otse loomulikult palvetas ta lakkamatus usus.

Enne iga suuremat Jumala liikumist, kutsub Püha Vaim meid lakkamatule palvele. Ja iga suur Vaimu liikumine, mis sellele järgneb, on alal hoitav vaid palve kaudu. Võime lugeda Juuda kirjast, kuidas lõpuaegade põlvkond anti üle hooramise ja tunnete külluse rüppe. See oli aeg, kus Jumala rahvas nurises ja vingus, mispeale Juuda prohveteeris: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga pidama kohut kõigi üle.“ (Juuda 14-15). Kuidas pidi Jumala rahvas end selleks ette valmistama? Juuda kohaselt järgnevalt: „Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus.“ (Juuda 20). Jumala rahvas peab kõige pimedamalgi tunnil olema alati valvel ja palvetama.