MU TÄIUSLIK SÕBER JA ISA - Nicky Cruz

Täna olen seesmiselt endiselt väike murtud poisike ja Jumal on endiselt mu Isa. Kuhu iganes ma ka ei läheks, ootan, et Ta tuleks koos minuga, mul käest kinni hoides ja mind juhtides. Ja kui ma komistan ning kukun, sirutub Ta mu poole ja tõstab mu jälle püsti. Ta pühib mu riided tolmust puhtaks, annab haiget saanud kohale musi ja jätkab siis koos minuga teekonda.

Kui teen midagi õigesti, näen Teda naeratamas ja plaksutamas, osutades mulle tuge. Kui aga eksin, siis Ta noomib ja distsiplineerib mind. Kui aga olen väsinud ja kurnatud, hoiab Ta mind püsti, õhutades ikka edasi minema ja mitte alla andma. Kui olen hirmunud, võtab Ta mu käe. Kui olen kurb, annab suud mu südamele. Otsin Jeesuse abi ja juhiseid kõiges, mida teen ja Ta pole mind veel kunagi alt vedanud. Ta on alati olnud olemas mu jaoks, kui olen Teda vajanud.

See armastav suhe, mis mul Isaga on, sai alguse enam kui 50 aastat tagasi. See pole mitte alati olnud kerge. On aegu, kus olen tõmbunud Temast eemale, püüdes minna oma teed ja isegi mässates Tema vastu. Kuid Ta on alati olnud olemas, et võtta mind jälle avali süli vastu, oodates, et pöörduksin tagasi Ta juurde. Tema ustavus pole kuhugi kadunud – Ta on täiuslik Isa ja sõber. Minu ustavus Tema suhtes oli aga miski, mida pidin õppima. Miski, mille kallal töötan veel tänagi iga päev. See on elukestev protsess.

Kui oma südame esimest korda Jeesusele andsin, polnud mul aimugi, kuhu mu värskelt leitud usk mind viia võiks. Olin hirmunud ja üksildane, mõeldes, kuidas Ta küll päästab mind mu mineviku asjadest ja inimestest? Gängidest ja uimastitest, mille vang olin olnud. Ma ei teadnud, kuidas olla Tema laps, kuid Ta näitas mulle ja juhendas mind läbi kogu selle teekonna. Nägin läbi kõigi nende aastate, mis võib juhtuda, kui laseme Jumala Vaimul vabalt liikuda endi keskel. Kui saame osa Tema aust ja laseme Tal töötada ja tegutseda ning teenida läbi enda.

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“