MU ELU ON HOITUD
Piibel räägib meile imelisest ilmutusest, mille Jaakob sai isikliku kohtumise ajal Jumalaga:
”Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel, sest ta ütles: "Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!" (1 Moosese 32:31) Millise olukorra keskel ta selle ilmutuse sai? See oli kõige madalam ja hirmuäratavam aeg Jaakobi elus, kuna ta oli sattunud otsekui kahe tule vahele: ühelt poolt tema vihane äi Laaban ja teiselt poolt tema pahatahtlik, kibestunud vend Eesav.
Jaakob oli üle 20 aasta rabanud Laabani heaks tööd teha, kes oli petnud teda ikka ja jälle. Lõpuks sai Jaakobi mõõt täis ja ilma Laabanile teatamata, võttis ta oma pere ning põgenes.
Laaban asus Jaakobit taga ajama idast, võttes appi väikese armee, kes oli valmis Jaakobit tapma. Alles siis, kui Jumal hoiatas teda unenäo kaudu mitte puutuda Jaakobit, lasi Laaban oma väimehel minna. Kuid niipea, kui Laaban oli orbiidilt kadunud, ilmus välja Eesav, kes tuli läänest u.400-liikmelise armeega ja tahtis tappa oma venda, kuna too oli röövinud temalt esmasündinu õiguse.
Jaakob seisis silmitsi tõeliste katsumustega, olles veendunud, et ta kaotab kõik. Olukord tundus rohkem kui lootusetuna, ja ometigi – keset oma elu kõige pimedamat orgu – kohtus Jaakob Jumalaga viisil kui ei eales varem. Ta maadles ingliga, kelle suhtes piibliõpetlased usuvad, et tegu oli Issanda endaga.
Samas, mõelge ka Iiobi peale. Ajal, mil Iiob seisis silmitsi oma elu kõige lootusetuma olukorraga, ilmus Jumal talle keset keeristormi. Ja Ta andis Iiobile endast suurima ilmutuse, mida ükski inimhing eales näinud või kogenud on.
Jumal viis Iiobi endaga kaasa kosmosesse ja siis kõige sügavamatesse mere sügavustesse. Ta pühendas Iiobi kogu loodu kõige suurimatesse saladustesse ja Iiob nägi asju, mida ükski inimene polnud varem näinud. Talle ilmutati Jumala ülimat majesteetlikkust ja au, mis pani teda ülistama Jumalat järgnevalt: "Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista. Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle! Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud." (Iiobi 42:2-5)
Midagi väga imelist juhtub, kui me otsustame lihtsalt usaldada. Rahu tuleb meie üle, mis võimaldab meil öelda: ”Pole mingit tähtsust, mida see segadus endaga kaasa toob, sest minu Jumalal on kontroll kõige üle ja mul pole midagi karta!”
”Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel, sest ta ütles: "Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!" (1 Moosese 32:31) Millise olukorra keskel ta selle ilmutuse sai? See oli kõige madalam ja hirmuäratavam aeg Jaakobi elus, kuna ta oli sattunud otsekui kahe tule vahele: ühelt poolt tema vihane äi Laaban ja teiselt poolt tema pahatahtlik, kibestunud vend Eesav.
Jaakob oli üle 20 aasta rabanud Laabani heaks tööd teha, kes oli petnud teda ikka ja jälle. Lõpuks sai Jaakobi mõõt täis ja ilma Laabanile teatamata, võttis ta oma pere ning põgenes.
Laaban asus Jaakobit taga ajama idast, võttes appi väikese armee, kes oli valmis Jaakobit tapma. Alles siis, kui Jumal hoiatas teda unenäo kaudu mitte puutuda Jaakobit, lasi Laaban oma väimehel minna. Kuid niipea, kui Laaban oli orbiidilt kadunud, ilmus välja Eesav, kes tuli läänest u.400-liikmelise armeega ja tahtis tappa oma venda, kuna too oli röövinud temalt esmasündinu õiguse.
Jaakob seisis silmitsi tõeliste katsumustega, olles veendunud, et ta kaotab kõik. Olukord tundus rohkem kui lootusetuna, ja ometigi – keset oma elu kõige pimedamat orgu – kohtus Jaakob Jumalaga viisil kui ei eales varem. Ta maadles ingliga, kelle suhtes piibliõpetlased usuvad, et tegu oli Issanda endaga.
Samas, mõelge ka Iiobi peale. Ajal, mil Iiob seisis silmitsi oma elu kõige lootusetuma olukorraga, ilmus Jumal talle keset keeristormi. Ja Ta andis Iiobile endast suurima ilmutuse, mida ükski inimhing eales näinud või kogenud on.
Jumal viis Iiobi endaga kaasa kosmosesse ja siis kõige sügavamatesse mere sügavustesse. Ta pühendas Iiobi kogu loodu kõige suurimatesse saladustesse ja Iiob nägi asju, mida ükski inimene polnud varem näinud. Talle ilmutati Jumala ülimat majesteetlikkust ja au, mis pani teda ülistama Jumalat järgnevalt: "Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu. Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista. Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle! Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud." (Iiobi 42:2-5)
Midagi väga imelist juhtub, kui me otsustame lihtsalt usaldada. Rahu tuleb meie üle, mis võimaldab meil öelda: ”Pole mingit tähtsust, mida see segadus endaga kaasa toob, sest minu Jumalal on kontroll kõige üle ja mul pole midagi karta!”