VÄGI PÜSIDA HALJANA
Jumala Vaim juhtis mind lugema ja uurima Ilmutuse raamatu 9-peatükki, kus on juttu rohutirtsudest. Lugedes salmi 4, kus Jumal andis rohutirtsudele käsu mitte teha kurja kõigele, mis haljendab, tekkis mul üks mõte. Ma mõistsin, et siin peitub võti aitamaks tunda end turvaliselt ükskõik, millise rünnaku ajal ja see oli: ”Püsida haljana!” Taavetki kirjutas, et: ”Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas... ikka ja igavesti.” (Psalm 52:10)
See “haljasus”, millest Taavet siin räägib, viitab vaimulikule tervisele. See tähendab õitseda, kasvada ja olla viljakas. Taavet ütleb meile: ”Minu tervis lähtub Jumala usaldamisest. Ma õitsen, sest ma pöördun Tema poole ja Tema usaldamine ehitab üles minu vaimulikku elu.”
Siin peitub üks auline tõde selle kohta, kuidas püsida haljana.”Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast. Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.” (Jeremija 17:5-6) Jumal hoiatab meid siin: ”Ärge lootke inimeste peale. Kui te panete oma usu inimeste võimetesse rohkem kui minu omasse, saate te hukka.” Samas aga, kui me paneme oma usu ja lootuse Issanda peale, toob meie usk esile järgmist: ”Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.” (Jeremija 17:7-8)
Usaldades täielikult oma Taevast Isa, ajame me oma juured sügavale Tema elu ja tervise jõkke. Ja Tema jumalik jõud – täiuslik, haljas ja vaimulikku tervist toov – saab voolama meie sees ja meie läbi. Ajal, mil kõik muu meie ümber on hääbumas, saame me lokkama nagu haljad puud, tugevad ja terved. Ja kui katsumused saabuvad, ei väsi me ega murdu. Pigem kasvab hoopis meie usk.
See “haljasus”, millest Taavet siin räägib, viitab vaimulikule tervisele. See tähendab õitseda, kasvada ja olla viljakas. Taavet ütleb meile: ”Minu tervis lähtub Jumala usaldamisest. Ma õitsen, sest ma pöördun Tema poole ja Tema usaldamine ehitab üles minu vaimulikku elu.”
Siin peitub üks auline tõde selle kohta, kuidas püsida haljana.”Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast. Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.” (Jeremija 17:5-6) Jumal hoiatab meid siin: ”Ärge lootke inimeste peale. Kui te panete oma usu inimeste võimetesse rohkem kui minu omasse, saate te hukka.” Samas aga, kui me paneme oma usu ja lootuse Issanda peale, toob meie usk esile järgmist: ”Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.” (Jeremija 17:7-8)
Usaldades täielikult oma Taevast Isa, ajame me oma juured sügavale Tema elu ja tervise jõkke. Ja Tema jumalik jõud – täiuslik, haljas ja vaimulikku tervist toov – saab voolama meie sees ja meie läbi. Ajal, mil kõik muu meie ümber on hääbumas, saame me lokkama nagu haljad puud, tugevad ja terved. Ja kui katsumused saabuvad, ei väsi me ega murdu. Pigem kasvab hoopis meie usk.