SUUR ÄRKAMINE
Mida ma mõtlen suure ärkamise all? Aga seda, mida Paulus kirjeldab kui ilmutust ja valgustatust: ”Et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (Efeslastele 1:17-19).
Paulus ütles efeslastele: ”Mu palve on, et Jumal võiks avada teie silmad ja anda teile värske ilmutuse kutse kohta, millega Ta teid on kutsunud. Ma palun, et Ta annaks teile uue arusaamise pärandi kohta ja rikkuste kohta, mis teile kuuluvad Kristuses. On üks võimas vägi, mille Jumal tahab teie üle valla päästa - selle sama väe, mis oli Jeesuses. Just nimelt, seesama vägi, mis peitub taevatroonil istuvas Jeesuses, peitub nüüd ka teis!”
Pauluse kohaselt on Jumala kõikvõimas vägi seesama, mis ”sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas” ja ”milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (Efeslastele 1:20,19). Seetõttu õhutabki Paulus meid ”katsuma iseendid läbi, kas me oleme usus!” (2 Korintlastele 13:5)
Kuidas me peaksime end läbi katsuma? Me teeme seda mõõtes iseeendid Jumala võrratute tõotustega. Me peaksime küsima iseendilt: “Kas ma ammutan Kristuse allikaist seismaks vastu kuradile? Kas ma kasutan Tema väge ületamaks patumõju? Kas ma elan rõõmus, rahus ja hingamises, mida Jeesus on lubanud eranditult igale usklikule?”
Sinu isiklik “suur ärkamine” saab alguse päevast, mil sa vaatad oma elu peale ja hüüad: “Elus Kristusega peab peituma enamat kui kõik see, mida praegu näen! Kõik mu plaanid on luhtunud, kõik mu unistused purunenud. Ma elan otsekui oma hirmude ja lihalike himude ori, aga ma ei suuda ega taha seda teha enam! Ma tean, et Jumal on mind kutsunud enamaks kui selleks räbaldunud eluks ja ma ei taha elada silmakirjalikkuses. Oh Jumal, kas tõesti leidub kusagil paik, kus sa tegelikult varustadki mind elama võidukat elu? Kas sa tõesti tahad teha minust rohkem kui võitja keset mu katsumusi? On see tõsi, et sa oled valmistanud mulle täiusliku rahupaiga keset mu võitlusi? On see tõesti võimalik omada lähedast püsivat suhet sinuga? Vastab see tõele, et ma ei pea langema enam apaatsusse ega pongestama selle nimel, et olla sulle meelepärane? Kas sinus tõesti leidub üks hingamispaik, kus ma mitte iialgi enam ei vaja ilmutusi, sest mu usk püsib kindla ja vankumatuna?”
Paulus ütles efeslastele: ”Mu palve on, et Jumal võiks avada teie silmad ja anda teile värske ilmutuse kutse kohta, millega Ta teid on kutsunud. Ma palun, et Ta annaks teile uue arusaamise pärandi kohta ja rikkuste kohta, mis teile kuuluvad Kristuses. On üks võimas vägi, mille Jumal tahab teie üle valla päästa - selle sama väe, mis oli Jeesuses. Just nimelt, seesama vägi, mis peitub taevatroonil istuvas Jeesuses, peitub nüüd ka teis!”
Pauluse kohaselt on Jumala kõikvõimas vägi seesama, mis ”sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas” ja ”milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (Efeslastele 1:20,19). Seetõttu õhutabki Paulus meid ”katsuma iseendid läbi, kas me oleme usus!” (2 Korintlastele 13:5)
Kuidas me peaksime end läbi katsuma? Me teeme seda mõõtes iseeendid Jumala võrratute tõotustega. Me peaksime küsima iseendilt: “Kas ma ammutan Kristuse allikaist seismaks vastu kuradile? Kas ma kasutan Tema väge ületamaks patumõju? Kas ma elan rõõmus, rahus ja hingamises, mida Jeesus on lubanud eranditult igale usklikule?”
Sinu isiklik “suur ärkamine” saab alguse päevast, mil sa vaatad oma elu peale ja hüüad: “Elus Kristusega peab peituma enamat kui kõik see, mida praegu näen! Kõik mu plaanid on luhtunud, kõik mu unistused purunenud. Ma elan otsekui oma hirmude ja lihalike himude ori, aga ma ei suuda ega taha seda teha enam! Ma tean, et Jumal on mind kutsunud enamaks kui selleks räbaldunud eluks ja ma ei taha elada silmakirjalikkuses. Oh Jumal, kas tõesti leidub kusagil paik, kus sa tegelikult varustadki mind elama võidukat elu? Kas sa tõesti tahad teha minust rohkem kui võitja keset mu katsumusi? On see tõsi, et sa oled valmistanud mulle täiusliku rahupaiga keset mu võitlusi? On see tõesti võimalik omada lähedast püsivat suhet sinuga? Vastab see tõele, et ma ei pea langema enam apaatsusse ega pongestama selle nimel, et olla sulle meelepärane? Kas sinus tõesti leidub üks hingamispaik, kus ma mitte iialgi enam ei vaja ilmutusi, sest mu usk püsib kindla ja vankumatuna?”