Lugedes Psalmide 13-peatükki tundsin, et tahan saata teilegi paar julgustavat sõna, mille osaks olen saanud seda õnnistatud peatükki lugedes.
Taavet küsis selles salmis: „Kui kauaks sa jätad mind unarusse, Issand? Igaveseks? Kui kauaks sa peidad oma palge mu eest? Kui kaua pean ma veel kogema seda igapäevast kurbust oma südames? Kui kaua saab veel vaenlane trampida mu kukil?“
Neist mõtteist jääb mulje otsekui Taavet oleks tundnud, et Jumal on ta unustanud kus see ja teine, jättes ta kannatama ning ärkama igal hommikul must pilv pea kohal. Taavet kõneles mõnda aega oma meeleheites ja küsis: „Jumal, kas see eraldatuse aeg jääb kestma igaveseks? Millal ometigi saan ma nägema vastuseid oma palvetele?“
Kuigi me armastame Jumalat, siis kui raskused meid ründavad – kui lahendused tunduvad nii kaugel ja kogu olukord nii lootusetu – siis me lihtsalt vajume nende pingete all kokku. Just praegu loeb seda sõnumit keegi, kes on uppumas ühe olukorra meeletu pinge all, mis näib täiesti lahendamatuna. Need inimesed elavad meeleheite piiril, lootes pisikestki pausi oma kannatustes, et veidigi hinge tõmmata.
Taavet küsis keset oma katsumusi: „Kui kaua pean ma pidama nõu iseendaga?“ Ta oli koostanud ühe plaani teise järel, et kuidagigi moodi leida väljapääs oma olukorrast, kuid kõik tema plaanid ja toimetused kukkusid läbi. Ja tal ei olnud enam millestki mõelda ega millelegi loota – ta oli omadega õhtal!
Kui raske on näha hetkelist lootuskiirt, veidikenegi päikest ja siis kogeda taas meeleheidet maad võtmas. Pea meeles, et see kõik juhtus jumalakartliku mehega – kellegagi, kes oli Jumala südame järele. Taavet oli mees, kes oli tunnistanud oma vankumatust usust Jumalasse. Kuid nõnda nagu meie, nõnda läks temagi läbi rasketest aegadest, millest ta selles Psalmis kirjutab.
Kuidas Taavet tõusis selles meeleheiteaugust? „...mina loodan sinu helduse peale...Ma tahan laulda...“
Luba mul anda sulle mõned põhjused, miks uskuda ja usaldada Jumalat ka keset oma hetkeraskusi:
- Ükskõik, millised tormid ka ei möllaks, meie armastav Issand toidab ikka taeva linde ja ehib lilli väljal, andes samal ajal toidust ka kaladele. Sinu Taevane Isa toidab neid ja mitte ükski lind ei kuku maha ilma, et Isa sellest ei teaks.
- Milline Isa toidaks kõiki elusolendeid maa peal, aga jätaks unarusse omaenda lapsed? Jeesus õhutas meid mitte muretsema igapäeva asjade ja probleemide pärast, sest „Tema kannab hoolt meie eest“
Tõepoolest, meie Issand armastab sind ja Ta ei sulge oma kõrvu su appihüüete ees. Hoia kinni Tema tõotustest. Liigu edasi usus. Oota kannatlikult ja tea, et Ta ei vea sind kunagi alt.
