KRISTUS VALITSEB!
Saame sageli inimestelt kirju, kus öeldakse, et: „Mul pole kellegagi rääkida; mitte kedagi, kellega oma koormat jagada. Kellelgi pole aega kuulda mu appihüüdu. Ma vajan kedagi, kelle ees oma süda välja valada.“
Kuningas Taavet oli ümbritsetud inimestest. Ta oli abielus ja tal oli suur pere pluss palju abilisi tema kõrval. Ometigi kuuleme me sama appihüüdu Taaveti huulilt: „Kelle poole ma küll võiksin pöörduda?“ See on niiväga meie loomuses igatseda teise inimolendi järgi, kellel on nägu, silmad ja kõrvad ning kes kuulaks meid ja annaks meile nõu.
Kui Iiob ei suutnud enam oma koormaid kanda, hüüdis ta meeleheites: „Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks!“ (Iiob 31:35). Ja ta hüüdis seda ajal, mil ta oli ümbritsetud oma nö. sõprade poolt! Samas ei kogenud need sõbrad aga vähimatki kaastunnet Iiobi hädade suhtes ja olid pigem meeleheite sõnumi kuulutajad.
Keset oma kurbust ja valu pöördus Iiob vaid Issanda poole: „Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes...Jumala poole on mu pisarais silm.“ (Iiob 16:19-20). Psalmide raamatus õhutas Taavet Jumala rahvast tegema sedasama: „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ (Psalmid 62:9). Ka Psalmis 142 kirjutas Taavet:
„Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat. Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse. Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised. Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest. Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!“ (Psalmid 142:2-6)
Ma usun kogu südamest, et see sõnum on sulle kui kutseks Pühalt Vaimult, leidmaks üks privaatne paik, kus sa saad pidevalt oma südame Jumala ees välja valada. Taavet valas oma mure välja Issanda ees ja nõndasamuti võid seda teha ka sina. Sa võid rääkida Jeesusele kõigest – oma probleemidest, oma hetke katsumustest, oma rahaasjadest ja tervisest – ja ka sellest, kui vaevatud ja pettunud sa kõigi nende asjade tõttu oled. Ta kuulab sind armastuse ja kaastundega ega pane pahaks sinu nuttu.
Jumal vastas Taavetile. Jumal vastas Iiobile. Ta on vastanud läbi sajandite kõigi nende appihüüdudele, kes on uskunud Tema tõotustesse. Seetõttu on Ta lubanud kuulda ja juhatada ka sind. Ta tõepoolest on tõotanud olla sulle jõuks, mistõttu mine Ta juurde, et tulla tagasi uuendatuna!
Kuningas Taavet oli ümbritsetud inimestest. Ta oli abielus ja tal oli suur pere pluss palju abilisi tema kõrval. Ometigi kuuleme me sama appihüüdu Taaveti huulilt: „Kelle poole ma küll võiksin pöörduda?“ See on niiväga meie loomuses igatseda teise inimolendi järgi, kellel on nägu, silmad ja kõrvad ning kes kuulaks meid ja annaks meile nõu.
Kui Iiob ei suutnud enam oma koormaid kanda, hüüdis ta meeleheites: „Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks!“ (Iiob 31:35). Ja ta hüüdis seda ajal, mil ta oli ümbritsetud oma nö. sõprade poolt! Samas ei kogenud need sõbrad aga vähimatki kaastunnet Iiobi hädade suhtes ja olid pigem meeleheite sõnumi kuulutajad.
Keset oma kurbust ja valu pöördus Iiob vaid Issanda poole: „Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes...Jumala poole on mu pisarais silm.“ (Iiob 16:19-20). Psalmide raamatus õhutas Taavet Jumala rahvast tegema sedasama: „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ (Psalmid 62:9). Ka Psalmis 142 kirjutas Taavet:
„Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat. Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse. Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised. Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest. Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!“ (Psalmid 142:2-6)
Ma usun kogu südamest, et see sõnum on sulle kui kutseks Pühalt Vaimult, leidmaks üks privaatne paik, kus sa saad pidevalt oma südame Jumala ees välja valada. Taavet valas oma mure välja Issanda ees ja nõndasamuti võid seda teha ka sina. Sa võid rääkida Jeesusele kõigest – oma probleemidest, oma hetke katsumustest, oma rahaasjadest ja tervisest – ja ka sellest, kui vaevatud ja pettunud sa kõigi nende asjade tõttu oled. Ta kuulab sind armastuse ja kaastundega ega pane pahaks sinu nuttu.
Jumal vastas Taavetile. Jumal vastas Iiobile. Ta on vastanud läbi sajandite kõigi nende appihüüdudele, kes on uskunud Tema tõotustesse. Seetõttu on Ta lubanud kuulda ja juhatada ka sind. Ta tõepoolest on tõotanud olla sulle jõuks, mistõttu mine Ta juurde, et tulla tagasi uuendatuna!