PIDEVALT KASVAV USK

Ja apostlid ütlesid Issandale: "Kasvata meie usku!" (Luuka 17:5) Mehed, kes moodustasid Kristuse kõige lähema sõpraderingi, palusid oma Isandalt midagi väga olulist. Nad tahtsid omandada suuremat arusaamist usu tähendusest ja selle toimimisest, mistõttu nad ütlesid: „Issand, missugust usku sa ootad meilt? Anna meile ilmutus sellisest usust, mis sulle head meelt valmistab. Me tahame saada usule pihta selle kõige sügavamas mõttes!“

Väliselt tundub nende palve ju igati kiiduväärt! Mina aga usun, et jüngrid küsisid seda Jeesuselt vaid seetõttu, et nad olid segaduses. Eelnevas peatükis oli Kristus neid segadusse ajanud ütlusega, et: „Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus....Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?“ (Luuka 16:10-11)

Jeesus teadis, et Tema järgijate inimlik pool soovis vältida kõike seda, mis usulises mõttes tundus väiksemana, mistõttu ta ütles neile: „Kui te olete ustavad väikestes asjades, mis on kõigi usuasjade alus, siis te saate olema ustavad ka suuremates asjades. Mistõttu olge siis hoolikad olema usaldusväärsed kõige elementaarsemates usku puudutavates nõudmistes. Sest kuidas muidu saaks teile usaldada suuremaid ja sügavamaid asju?“

 

Kui me oleksime ausad, siis peaksime tõdema, et me oleme üsna sarnased Jeesuse jüngritele. Ka meie tahaks asuda otse kõige nende suuremate usuasjade kallale, omades usku, mis kõigutab mägesid. Ja nii nagu jüngridki, mõõdame ka meie usku väliste, silmaga nähtavate tulemuste järgi.

 

Kuid Jumala silmis pole tõelisel usul mingit pistmist sinu töö hulga või mahuga, mida eesmärkide saavutamiseks panustad. Pigem on sel pistmist sellega, kus asub sinu fookus ja elusuund? Sest Jumalat ei huvita niivõrd see, kui suur on su visioon, kuivõrd see, milline inimene sinust kujuneb.

 

Jumal on rohkem huvitatud sellest, et võita enesele kogu osa minust kui et mina võidaks Talle kogu osa maailmast.