KUULDES JA TUNDES TEMA HÄÄLT

Peetrus hoiatab viimse aja usklikke Saatana eest, kes tuleb nende juurde kõva häälega ja püüab neid hirmutada. „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.” (1 Peetruse 5:8).

Minu mõte aga on järgmine: kui Saatan teeb end viimseil päevil valjuhäälselt kuuldavaks, ilmutades oma võimu ja väge suurele hulgale kadunud hingedele, siis kui palju olulisem on, et Jumala rahvas tunneks oma Isa häält? Kas te arvate, et Jumal istuks lihtsalt käed rüpes ja vaataks rahumeeli pealt, kuidas Saatan maailma peale möirgab? Ei iial! Jesaja ütles: „Ja Issand annab kuulda oma võimsat häält!” (Jesaja 30:30)

Jumal on rääkinud inimestega alates Aadama ja Eeva aegadest. „Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält…” (1 Moosese 3:8). Aadam ütles: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin…” (1 Moosese 3:10). Alates 1 Moosese raamatust kuni Uue Testamendini välja on Jumal teinud oma hääle rahvale kuuldavaks. Prohvetite raamatuis on korduvalt kirjas: „Ja Jumal ütles…“ Rahvas tundis ja mõistis Jumala häält. Jeesus kinnitas seda Uues Testamendis, kasutades näidet heast karjasest.

“Lambad kuulevad ta häält…ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.” (Johannese 10:3-4)

Aadam peitis end Jumala hääle eest tänu patust tingitud häbile ja süütundele. Ja see on olukord, milles paljud tänapäevagi Jumala lapsed viibivad – pugedes peitu ja kartes kuulda Jumala häält!

Kui sina tahad kuulda Jumala häält, pead sa olema valmis puhastama oma hinge. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” (1 Johannese 1:9)