JUMALA ARM

Apostlite tegude raamatus näeme sellist meest nagu Saulus Tarsosest – üks kõige religioossemaid mehi, kes eales elanud – reisimas Damaskusesse. Miks ta üldse sinna läks? Saul oli nii viha täis Jeesuse vastu, et ta kiusas teadlikult Jumala kogudust taga; seda isegi väljaspool juutide territooriumit. Nii et ta oli teel Damaskusesse hävitama Jumala rahvast seal. „Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma.“ (Apostlite teod 9:1-2).

Mõtle korra, kuidas Jumal käitus selle mehega, kellest hiljem sai kristliku ajaloo suurimaid evangeliste. Korraga tabas teda hele valgus taevast: „Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus ja ta kukkus maa peale maha?” (Ap.9:3-4). Paulus ütles selle kohta hiljem järgmist: „Ma olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.” (Ap. 23:1).

Kas see oligi selle ereda valguse eesmärk? Saulust muuta? Tuua ta süütunde –ja patutunnetuse alla? Hävitada ta? Kuulutada kohtumõistu ja viha ta üle? Ei. See oli selleks, et kuulutada talle, et ta üleastumised on andeks antud ja patud kaetud.

Kujutagem korra ette, kuidas Saulus lamas seal selle valguse ees nagu kirjamark ja kuulis Jeesuse sõnu. Selle asemel, et kuulda pühalt Jumalalt hukkamõistu tee kohta, millel ta käis, kuulis ta hoopis hämmastavaid sõnu: „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!“ Ei sõnagi neist kurjadest teedest, millel Saulus käis ja elas, kiusates taga ja ähvardades Jumala omi. Miks see nii oli? Sest see, keda ta taga kiusas, oli Ta suurim Sõber.

Mu armsad, see sama Jeesus pakub meile täna seda sama armu. Ja kuigi me vääriks hukkamõistu, ütleb Ta siiski: „Mina olen Jeesus, su Lunastaja.“ Seetõttu täna Teda selle armu eest, mida Ta on sulle osutanud.