TA EI SUUTNUD VÕITA JUMALA POEGA

„Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas. Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes. Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet. Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.“ (Ilmutuse 12:1-4). Saatan teadis, et üks imeline kogudus on sündimas nö Vana Testamendi „jäägist“. Sellest pidi saama auline ihu, mistõttu Saatan kuulutas talle taaskord sõja, arvates, et saab pidada selle lahingu omaenda territooriumil nimega Maa.

Loetud piiblisalm annab mõista, et Saatan teadis, et ta ei saa ligi sellele lapsele Maarja üsas, mistõttu ta otsustas hävitada Kristuse niipea, kui Ta sünnib. Ta koondas kõik oma deemonlikud jõud Petlemma ümbrusest, saates pettuse vaimud pimestama kirjatundjate, preestrite ja variseride silmi. Seejärel läks ta aga ise kuningas Heroodese sisse, vallutades kogu ta olemuse. Kui Saatan ise ei saanud Kristust tappa, oli tal kohe käepärast mees, kes oli seda valmis tegema tema eest.

Kuid Issanda inglite armeed olid juba valvamas lapsukese üle, nii et Saatan ei saanud Teda puudutadagi. Seetõttu pidi ta ootama veel 30 aastat, et püüda uuesti hävitada Kristust. Tema järgmine võimalus avanes Jeesuse teenistustee alguses, kui Püha Vaim kuulutas Ta Messiaks. Sel samal hetkel juhiti Kristus kõrbe, kus Ta oli Saatana kiusata, kuid kus Kristus võitis taaskord lahingu. Jumal kaitses jälle oma Poega, saates oma inglid teenima Teda keset Ta füüsilist nõtrust.

Saatan üritas ka kolmandat korda hävitada Jeesust, koondades seekord oma jõud tapmaks Jeesust ristisurma läbi ja heitmaks Teda surmavalda. Ta saatis deemonlikud vaimud õhutama üles rahvahulki, sisenema preestrite, sõdurite, poliitiliste juhtide ja valetunnistajate sisse. Saatan uskus, et lõpuks ometi on saabunud ta tähetund ja ta saab kuulutada välja võimsa sõja! Kuid...me kõik teame, kuidas see lugu tegelikult lõppes. Kristuse ülestõusmispäev oli Saatana kõige alandavam ja valusam lüüasaamine. Tõustes üles taevasse, oli Jeesus igaveseks Saatana käeulatusest VÄLJAS. „See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.“ (Ilmutuse 12:5). Kogu põrgu värises, sest Saatan oli taaskord kaotanud. Isegi, et pannud mängu kogu oma jõud, ei suutnud ta võita Jumala Poega.