KÕIK, MIDA TA TAHAB, ON SU USK
Jumal ei taha su kodu, autot, mööblit, sääste või raha. Kõik, mida Ta tahab, on su usk – sinu vankumatu usk Tema Sõnasse. Ja see võib olla üks asi, mis näiliselt palju vaimulikematel inimestel puudub. Võid ju vaadata mõne inimese peale, kes näib palju vaimulikumana ku sina, kuid tegelikkuses maadleb kõige täiega, et hoida alal seda „püha ja aulise“ fassaadi. Samas, kui Jumal vaatab su peale, kuulutab Ta: „Seal on minu õige!“ Miks? Sest sa oled tunnistanud oma abitust saada omas jõus õigeks ja oled usaldanud Jumalat, et Tema annab sulle oma õigsuse.
Paulus ütleb, et meid peetakse Jumala silmis õigeks samadel alustel nagu Aabrahamigi. „Seepärast see arvestatigi talle õiguseks. Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud üksnes tema pärast, vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse.“ (Roomlastele 4:22-24).
Sa võid ju muidugi kuulutada: „Jaa, ma usun seda! Ma usun Jumalasse, kes äratas Jeesuse surnuist.“ Kuid samas luba sinult’ siiski küsida midagi: kas sa usud, et Jumal võib äratada surnuist su abielu? Usud sa, et Ta võib tuua ellu vaimselt surnud sugulase? Usud sa, et Ta võib tõsta sind üles hävitavast harjumusest? Usud sa, et Ta võib kustutada su neetud mineviku ja taastada kõik raisku läinud aastad?
Kui kõik näib lootusetuna – kui sa oled keset võimatut olukorda, kus sul pole mingit lootust ega vahendeid, et sealt välja pääseda – kas sa siis usud, et Jumal on sinu Jehoova Jaire, kes kannab hoolt sinu vajaduste eest? Usud sa, et Ta on pühendunud sellele, et pidada sulle antud tõotusi ja isegi kui üks Tema öeldud sõnadest ei peaks täituma, siis taevad sulaksid ja kogu universum variseks kokku?
„Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.“ (Jesaja 55:10-11)
Paulus ütleb, et meid peetakse Jumala silmis õigeks samadel alustel nagu Aabrahamigi. „Seepärast see arvestatigi talle õiguseks. Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud üksnes tema pärast, vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse.“ (Roomlastele 4:22-24).
Sa võid ju muidugi kuulutada: „Jaa, ma usun seda! Ma usun Jumalasse, kes äratas Jeesuse surnuist.“ Kuid samas luba sinult’ siiski küsida midagi: kas sa usud, et Jumal võib äratada surnuist su abielu? Usud sa, et Ta võib tuua ellu vaimselt surnud sugulase? Usud sa, et Ta võib tõsta sind üles hävitavast harjumusest? Usud sa, et Ta võib kustutada su neetud mineviku ja taastada kõik raisku läinud aastad?
Kui kõik näib lootusetuna – kui sa oled keset võimatut olukorda, kus sul pole mingit lootust ega vahendeid, et sealt välja pääseda – kas sa siis usud, et Jumal on sinu Jehoova Jaire, kes kannab hoolt sinu vajaduste eest? Usud sa, et Ta on pühendunud sellele, et pidada sulle antud tõotusi ja isegi kui üks Tema öeldud sõnadest ei peaks täituma, siis taevad sulaksid ja kogu universum variseks kokku?
„Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.“ (Jesaja 55:10-11)