JULGE KUI LÕVI!
Ma räägin üsnagi palju palvest, kuna ma usun õiglase inimese efektiivsesse ja innukasse palvesse. Kuid palve üksi ei raputa veel ühtegi linna!
Eelija oli võimas palvemees, kuid see hõlmas enamat kui vaid palvet, et raputada Ahabi kuningriiki ja ajada Iisebel marru. Seetõttu kutsuski ta kõik valeprohvetid Karmeli mäele ja esitas neile väljakutse. Iisebel oli lasknud hukata Jumala prohveteid ning juhtinud Iisraeli rahva valeõpetusse ning kohutavasse Baali ebajumalate teenistusse. Ja keegi polnud talle selles osas vastu hakanud! Ja kuigi 7000 usklikku ei kummardanud ebajumalate ees, olid nad siiski vait, hirmunud ja hoidsid madalat profiili. Seniks, kuni mängu tuli Eelija, keda Ahab kutsus „Iisraeli õnnetuseks“ (1 Kuningate 18:17). Eelija jõudis omadega Kiisoni jõe orgu ning tappis seal sadu Baali valeprohveteid.
Eelija polnud Saatana ja ta rahva suhtes mingi härrasmees. Ta pilkas neid (1 Kuningate 18:27), kui nad seal ümber oma ebajumalate altari karglesid. Lõpuaja kogudus on aga tänu pühaduse puudumisele tõmmanud küüru selga pimeduse ees, kuigi Piibel ütleb, et: „Õige on julge nagu noor lõvi!“ (Õp.28:1). Mõned ütlevad nüüd seepeale, et: „Jeesus oli ju ka alandlik! Ta ei avanud kordagi oma suud ega hakanud vastu, kui Ta ristilöömisele viidi.“ Aga see oli seetõttu nii, et pimeduse tund oli tulnud – tund, mil’ Ta pidigi antama vaenlase kätte. Sest varasemalt templis olles polnud Ta midagi nii vagur talleke, kui rahavahetajate laudu ümber lükkas. Ka polnud ta vait, kui religioosseid juhte rästikute sigitiseks, pimedateks juhtideks ja lubjatud haudadeks nimetas (vt Matteuse 23 ptk). Ta ütles osadele isegi otse näkku, et Saatan on nende isa!
Tänapäeva kogudused on täis vaikivaid härrasmehelikke diplomaate, kes ei taha tekitada pinnavirvendust. Kes see ikka jamasid tahab! Aga seetõttu ei koge Saatana kuningriik ka mingeid väljakutseid. Meil on enam kui küll naeratavaid vaguraid kristlasi! Kuulsin kord üht räuskavat meest, kes ütles mulle: „Veame kihla, ükskõik, millise summa peale, et te kiriku rahvas ei suuda midagi muuta. Te võite ju saada pisut meedia tähelepanu, kuid miski ei muutu nagunii! Te ei suuda midagi peatada, kuna olete jõuetud.“ Ta rääkis parasjagu abordist ja ma võisin ehedalt tajuda Saatana pilget ta hääles. Oli see alles julge väljaütlemine! See võrduks samaga kui öelda kõigile kristlastele: „Te olete üks paras kamp vaimulikke äpusid! Te ei jää püsima, vaid annate alla niipea, kui vastuseis tuleb. Jooksete tagasi oma turvaliste kirikuseinte vahele ja poete lihtsalt peitu.“
Ei! Sest õiged on nagu julged noored lõvid!
Eelija oli võimas palvemees, kuid see hõlmas enamat kui vaid palvet, et raputada Ahabi kuningriiki ja ajada Iisebel marru. Seetõttu kutsuski ta kõik valeprohvetid Karmeli mäele ja esitas neile väljakutse. Iisebel oli lasknud hukata Jumala prohveteid ning juhtinud Iisraeli rahva valeõpetusse ning kohutavasse Baali ebajumalate teenistusse. Ja keegi polnud talle selles osas vastu hakanud! Ja kuigi 7000 usklikku ei kummardanud ebajumalate ees, olid nad siiski vait, hirmunud ja hoidsid madalat profiili. Seniks, kuni mängu tuli Eelija, keda Ahab kutsus „Iisraeli õnnetuseks“ (1 Kuningate 18:17). Eelija jõudis omadega Kiisoni jõe orgu ning tappis seal sadu Baali valeprohveteid.
Eelija polnud Saatana ja ta rahva suhtes mingi härrasmees. Ta pilkas neid (1 Kuningate 18:27), kui nad seal ümber oma ebajumalate altari karglesid. Lõpuaja kogudus on aga tänu pühaduse puudumisele tõmmanud küüru selga pimeduse ees, kuigi Piibel ütleb, et: „Õige on julge nagu noor lõvi!“ (Õp.28:1). Mõned ütlevad nüüd seepeale, et: „Jeesus oli ju ka alandlik! Ta ei avanud kordagi oma suud ega hakanud vastu, kui Ta ristilöömisele viidi.“ Aga see oli seetõttu nii, et pimeduse tund oli tulnud – tund, mil’ Ta pidigi antama vaenlase kätte. Sest varasemalt templis olles polnud Ta midagi nii vagur talleke, kui rahavahetajate laudu ümber lükkas. Ka polnud ta vait, kui religioosseid juhte rästikute sigitiseks, pimedateks juhtideks ja lubjatud haudadeks nimetas (vt Matteuse 23 ptk). Ta ütles osadele isegi otse näkku, et Saatan on nende isa!
Tänapäeva kogudused on täis vaikivaid härrasmehelikke diplomaate, kes ei taha tekitada pinnavirvendust. Kes see ikka jamasid tahab! Aga seetõttu ei koge Saatana kuningriik ka mingeid väljakutseid. Meil on enam kui küll naeratavaid vaguraid kristlasi! Kuulsin kord üht räuskavat meest, kes ütles mulle: „Veame kihla, ükskõik, millise summa peale, et te kiriku rahvas ei suuda midagi muuta. Te võite ju saada pisut meedia tähelepanu, kuid miski ei muutu nagunii! Te ei suuda midagi peatada, kuna olete jõuetud.“ Ta rääkis parasjagu abordist ja ma võisin ehedalt tajuda Saatana pilget ta hääles. Oli see alles julge väljaütlemine! See võrduks samaga kui öelda kõigile kristlastele: „Te olete üks paras kamp vaimulikke äpusid! Te ei jää püsima, vaid annate alla niipea, kui vastuseis tuleb. Jooksete tagasi oma turvaliste kirikuseinte vahele ja poete lihtsalt peitu.“
Ei! Sest õiged on nagu julged noored lõvid!