TÄIUSLIK LEPING by Gary Wilkerson
„Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.“ (Heebrealastele 2:17). Olen alati murdnud pead ühe fraasi üle selles salmis: „Ta pidigi saama“. Loomulikult räägib see salm Jeesusest. Aga miks pidi Ta üldse midagi tegema? Ta on ju Jumal. Samas loeme Piiblist, et Ta otsustas tulla maa peale, otsustas tervendada ja otsustas armastada kõiki, kes Tema ümber olid. Seega, miks on selles salmis öeldud, et Ta pidi tegema seda, mida Ta tegi – saama lihaks ja inimeste sarnaseks, saades ühtlasi elavaks ohvriks kõigi me pattude eest? Kas Ta poleks sama hästi võinud kuulutada taevast: „Ma läkitan inglid lunastama kogu inimkonda!“? See Heebrealaste kirjakoht on üks väheseid Piiblis, kus meie Issand kaasab end kohustuslikku tegevusse. Aga miks?
Me kõik teame, et Uue Lepingu kohaselt on kõigi me patud kaetud Kristuse armuga. Aga mis asi on leping? See on kokkulepe kahe või enama osapoole vahel, kus kõigil on kohustus täita teatud tingimusi. Ilmas eksisteerib mitmeid erinevaid lepinguid; sh abielu leping, kus kaks inimest saavad üheks. Ametlikud kokkulepped on lepinguteks äritehingutes, kus näiteks kaks omanikku ühendavad jõud selle nimel, et mõlemad osapooled saaksid kasu. Rahulepped rahvaste vahel on samuti lepingud, kus sõjajalal olevad pooled matavad sõjakirve ja püüavad leida mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse.
Läbi Piibli on näha, kuidas Jumal sõlmis lepinguid oma rahvaga, öeldes igaühe nende puhul: „See on see, mida mina omalt poolt teen. Ja kui teie täidate oma osa, saate osa kõigist neist õnnistustest ja kasudest, mis te ellu tulevad.“ Jumal on alati pidanud sõna ja täitnud oma osa; küll aga pole inimene suutnud seda kunagi teha. Ta on pidevalt põrunud omapoolses lepingu pidamises. Kuna Jumal nägi seda kõike juba algusest peale ette, hakkas Ta tegema plaane täiusliku lepingu sõlmimiseks, mida ei saa murda miski väega. Ta oli valmis sõlmima lepingu, mille sarnast polnud eales varem nähtud ja mis kandis endas väga unikaalset klauslit: üht kindlat aspekti, mille kohaselt kummalgi osapoolel pole võimalik seda lepingut murda. Ta tegi seda läbi selle, et sõlmis lepingu mitte tavainimese, aga Inimesega – Jeesusega. Paljud kristlased arvavad, et see leping on ainult ja ainuüksi kokkulepe Jumala ja inimeste vahel, aga see pole! See on Isa ja Poja vaheline leping. Kristus oli see, kellega Isa otsustas selle lepingu sõlmida, mitte Aadam, Noa, sina või mina. Seetõttu on ka ainuüksi Kristus see, kes saab garanteerida sellest lepingust kinnipidamise. Ükskõik, kes teine põruks selles täiega, kuid Jeesus on täiuslik lepingust kinnipidaja. Selles peitub ka meie kindlus!
Me kõik teame, et Uue Lepingu kohaselt on kõigi me patud kaetud Kristuse armuga. Aga mis asi on leping? See on kokkulepe kahe või enama osapoole vahel, kus kõigil on kohustus täita teatud tingimusi. Ilmas eksisteerib mitmeid erinevaid lepinguid; sh abielu leping, kus kaks inimest saavad üheks. Ametlikud kokkulepped on lepinguteks äritehingutes, kus näiteks kaks omanikku ühendavad jõud selle nimel, et mõlemad osapooled saaksid kasu. Rahulepped rahvaste vahel on samuti lepingud, kus sõjajalal olevad pooled matavad sõjakirve ja püüavad leida mõlemaid osapooli rahuldava lahenduse.
Läbi Piibli on näha, kuidas Jumal sõlmis lepinguid oma rahvaga, öeldes igaühe nende puhul: „See on see, mida mina omalt poolt teen. Ja kui teie täidate oma osa, saate osa kõigist neist õnnistustest ja kasudest, mis te ellu tulevad.“ Jumal on alati pidanud sõna ja täitnud oma osa; küll aga pole inimene suutnud seda kunagi teha. Ta on pidevalt põrunud omapoolses lepingu pidamises. Kuna Jumal nägi seda kõike juba algusest peale ette, hakkas Ta tegema plaane täiusliku lepingu sõlmimiseks, mida ei saa murda miski väega. Ta oli valmis sõlmima lepingu, mille sarnast polnud eales varem nähtud ja mis kandis endas väga unikaalset klauslit: üht kindlat aspekti, mille kohaselt kummalgi osapoolel pole võimalik seda lepingut murda. Ta tegi seda läbi selle, et sõlmis lepingu mitte tavainimese, aga Inimesega – Jeesusega. Paljud kristlased arvavad, et see leping on ainult ja ainuüksi kokkulepe Jumala ja inimeste vahel, aga see pole! See on Isa ja Poja vaheline leping. Kristus oli see, kellega Isa otsustas selle lepingu sõlmida, mitte Aadam, Noa, sina või mina. Seetõttu on ka ainuüksi Kristus see, kes saab garanteerida sellest lepingust kinnipidamise. Ükskõik, kes teine põruks selles täiega, kuid Jeesus on täiuslik lepingust kinnipidaja. Selles peitub ka meie kindlus!