PALVES PEITUV VÄGI
Jumal on väga innukas näitama meile, et meie palveis peitub vägi! Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele. Siis ta ütles oma teenrile: „Mine nüüd ja vaata mere poole!” Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: „Ei ole midagi.” Tema aga ütles: „Mine tagasi!” Nõnda seitse korda. Aga seitsmendal korral ütles teener: „Vaata, pisike pilv nagu mehe kämmal tõuseb merest.” (1 Kuningate 18:42-44).
Eelija oli inimene nagu iga teine ja seetõttu ka mõjutatud samade asjade poolt nagu meie. Tal olid samad hirmud, samad igatsused ja lootused, sama meeleheide ja vajadused. Ometigi said ta palved vastatud! Jumal näitab meile selle piiblilõigu kaudu, mida teha keset raskusi ja kriise: joosta Tema juurde! Olla Temaga aus! Palu, et uksed võiks sulguda ja avaneda! Eelija palus täie innukuse ja siirusega, paludes ja oodates, kuni Issand vastas. Ta saatis oma teenri seitse korda horisondile, et näha kasvõi väikest märkigi palvevastusest. Meie aga anname juba peale ühte-kahte palvesessiooni alla, olles pahased Jumala peale ja öeldes: „Minu puhul see ei toimi. Ma küll palusin, aga meil on abikaasaga ikka probleeme. Mul ikka pole seda, mida vajan.“
On ilmselge, et inimesed ei palu, kuna nad ei usu, et see toimib. Nad ei tea, mida tähendab palves püsiv olemine. Nad ei tee nii nagu Eelija, kummardudes Jumala ette maha. Me nimetame seda „Jumalast kinni haaramiseks“. Vanas Testamendis kutsutakse seda aga „Jumalaga maadlemiseks“. Jaakobi palve oli: „Ma ei lase sust’ enne lahti, kui sa pole mind õnnistanud!“ (1Moosese 32:27). Kogu sel ootusajal ja hilinemistel on oma põhjus: et kinnitada meid veelgi enam Kristuse külge. Sest pole võimalik veeta hulka aega Tema ligiolus, ilma Teda lähemalt tundma õppimata. Mida kauem su palvevastus viibib ja mida enam sa palvetad, seda tähtsamaks muutub Jeesus ja seda vähem tähtsamaks su vastus. Üht või teistpidi oled ikka võitja!
Eelija oli inimene nagu iga teine ja seetõttu ka mõjutatud samade asjade poolt nagu meie. Tal olid samad hirmud, samad igatsused ja lootused, sama meeleheide ja vajadused. Ometigi said ta palved vastatud! Jumal näitab meile selle piiblilõigu kaudu, mida teha keset raskusi ja kriise: joosta Tema juurde! Olla Temaga aus! Palu, et uksed võiks sulguda ja avaneda! Eelija palus täie innukuse ja siirusega, paludes ja oodates, kuni Issand vastas. Ta saatis oma teenri seitse korda horisondile, et näha kasvõi väikest märkigi palvevastusest. Meie aga anname juba peale ühte-kahte palvesessiooni alla, olles pahased Jumala peale ja öeldes: „Minu puhul see ei toimi. Ma küll palusin, aga meil on abikaasaga ikka probleeme. Mul ikka pole seda, mida vajan.“
On ilmselge, et inimesed ei palu, kuna nad ei usu, et see toimib. Nad ei tea, mida tähendab palves püsiv olemine. Nad ei tee nii nagu Eelija, kummardudes Jumala ette maha. Me nimetame seda „Jumalast kinni haaramiseks“. Vanas Testamendis kutsutakse seda aga „Jumalaga maadlemiseks“. Jaakobi palve oli: „Ma ei lase sust’ enne lahti, kui sa pole mind õnnistanud!“ (1Moosese 32:27). Kogu sel ootusajal ja hilinemistel on oma põhjus: et kinnitada meid veelgi enam Kristuse külge. Sest pole võimalik veeta hulka aega Tema ligiolus, ilma Teda lähemalt tundma õppimata. Mida kauem su palvevastus viibib ja mida enam sa palvetad, seda tähtsamaks muutub Jeesus ja seda vähem tähtsamaks su vastus. Üht või teistpidi oled ikka võitja!