JUMAL KUTSUB OMA KÄPUTÄIT
Vana Testamendi prohvetid kuulutasid, et lõpuaegadel, mil’ kõiksugu rahutused tabavad maailma, kutsub Jumal oma püha käputäie ainuosadusse Temaga. Üks neist prohvetitest, Taaniel, mõistis Jumala jumalikku ajastust oma aja suhtes, kuna oli uurinud eelnevate prohvetite ettekuulutusi. „Panin mina, Taaniel, raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Issanda sõna järgi pidi täide minema Jeruusalemma varemeisoleku kohta - seitsekümmend aastat. Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.“ (Taaniel 9:2-3).
Uurides Jeremija prohveteeringuid, avastas Taaniel, et Iisraeli 7-aastane pagendusaeg oli peaaegu möödas. Jeremija 29:10-11 ütleb: „Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika. Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ Aga miks siis Taaniel ei rõõmustanud selle üle? Miks ta sellest tõotusest usu läbi kinni ei haaranud ja selles hinganud? Miks hakkas ta hoopis nutma, paluma ja paastuma, tõmmates kotiriide selga? Sest ta leidis, et Jumala heade tõotustega käis kaasas ka üks tingimus. Jah, Jumal oli tõotanud päästa ja vabastada ning teha neile head, aga samas lõigus, salmides 12-14 on ka kirjas, et: „Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve.“
Patt või ka huvi puudumine Jumala vastu, võib takistada Jumala tõotuste täitumist. Taaniel avastas Moosese hoiatuse 5 Moosese raamatust, et Iisraeli rahvas lüüakse laiali tänu nende patule. Kuid samas leidis ka tõotuse, mille kohaselt neil on võimalik pääseda. „Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.“ (5 Moosese 4:29).
Uurides Jeremija prohveteeringuid, avastas Taaniel, et Iisraeli 7-aastane pagendusaeg oli peaaegu möödas. Jeremija 29:10-11 ütleb: „Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika. Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ Aga miks siis Taaniel ei rõõmustanud selle üle? Miks ta sellest tõotusest usu läbi kinni ei haaranud ja selles hinganud? Miks hakkas ta hoopis nutma, paluma ja paastuma, tõmmates kotiriide selga? Sest ta leidis, et Jumala heade tõotustega käis kaasas ka üks tingimus. Jah, Jumal oli tõotanud päästa ja vabastada ning teha neile head, aga samas lõigus, salmides 12-14 on ka kirjas, et: „Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve.“
Patt või ka huvi puudumine Jumala vastu, võib takistada Jumala tõotuste täitumist. Taaniel avastas Moosese hoiatuse 5 Moosese raamatust, et Iisraeli rahvas lüüakse laiali tänu nende patule. Kuid samas leidis ka tõotuse, mille kohaselt neil on võimalik pääseda. „Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.“ (5 Moosese 4:29).