HOIA ALAL OMA USK
Jumal igatseb inimeste järele, kes hoiaksid alal oma usu ka siis, kui nad kaotaks kõik. „Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!...ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.“ (Heebrealastele 10:32, 34). Need salmid räägivad Jumala rahvast, kes kannatasid rohkesti peale seda, kui nad said „valgustatud“. Nad olid näinud valgust! Nende vara läks kaotsi, kuid nende usk tegi neid rõõmsaks, sest nende pilk oli millegi püsivama peal.
Kui sa peaks kaotama kogu oma maise vara, kas heidaksid ära ka oma usu ja meelekindluse?
Paulus hoidis oma usu alal nii headel kui halbadel aegadel. Oma elu lõpusirgel võis ta täie rauaga uhkustada, öeldes: „Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ (2 Timoteose 4:7). Ta võis öelda: „Saatan saatis mu teele oma saadikuid, et sõdida mu vastu nii Jeruusalemmas, Damaskuses, Aasias, Efesoses, Antiookias kui Korintoses, kuid sellest hoolimata hoidsin ma alal oma usu! Juudid peksid mind viiel korral – iga korraga 39 hoopi. Olen istunud mitmeid kordi vangis, saanud piitsa ja kaigast, olnud kividega loobitud ja röövitud – ka oma kaaskondlaste poolt, kuid ma olen hoidnud alal oma usu! On olnud aegu, kus olen olnud surmväsinud. Olen kogenud valu, külma, nälga ja janu; olen olnud alasti ja rõhutud mitmete murede poolt, kuid hoidnud siiski alal oma usu! Mind on vaetud ja kiusatud, kuid mitte kunagi maha surutud ega hävitatud ning see pole kõigutanud mu usku.“
Järgnevad piiblisalmid peaks hoidma meid alal kõigil eelolevatel aegadel:
„Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.“ (Psalmid 112:7).
„Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.“ (Psalmid 121:7-8).
„Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.“ (Psalmid 27:5).
„Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Psalmid 50:15).
Kui sa peaks kaotama kogu oma maise vara, kas heidaksid ära ka oma usu ja meelekindluse?
Paulus hoidis oma usu alal nii headel kui halbadel aegadel. Oma elu lõpusirgel võis ta täie rauaga uhkustada, öeldes: „Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ (2 Timoteose 4:7). Ta võis öelda: „Saatan saatis mu teele oma saadikuid, et sõdida mu vastu nii Jeruusalemmas, Damaskuses, Aasias, Efesoses, Antiookias kui Korintoses, kuid sellest hoolimata hoidsin ma alal oma usu! Juudid peksid mind viiel korral – iga korraga 39 hoopi. Olen istunud mitmeid kordi vangis, saanud piitsa ja kaigast, olnud kividega loobitud ja röövitud – ka oma kaaskondlaste poolt, kuid ma olen hoidnud alal oma usu! On olnud aegu, kus olen olnud surmväsinud. Olen kogenud valu, külma, nälga ja janu; olen olnud alasti ja rõhutud mitmete murede poolt, kuid hoidnud siiski alal oma usu! Mind on vaetud ja kiusatud, kuid mitte kunagi maha surutud ega hävitatud ning see pole kõigutanud mu usku.“
Järgnevad piiblisalmid peaks hoidma meid alal kõigil eelolevatel aegadel:
„Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.“ (Psalmid 112:7).
„Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.“ (Psalmid 121:7-8).
„Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.“ (Psalmid 27:5).
„Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Psalmid 50:15).