ISA ARMASTUS
Uuel Testamendil on korralekutsumise kohta üsnagi palju öelda. ”Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: "Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab." Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Heebrealastele 12:5-7). Jeesus ise kuulutas: ”Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” (Ilmutuse 3:19). Ja Paulus kirjutas: „Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.” (1 Korintlastele 11:32).
Ka Vana Testament räägib noomimisest: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:11-12).
See, millest Jumala lapsena läbi lähed, ei ole mingi õnnetus või ootamatu saatuselöök. Iga proovilepanek ja tuline läbikatsumine toimub Jumala tähelepaneliku kontrolli all ja sel kõigel on oma põhjus, sest ”Tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.” (Heebrealastele 12:10). Manitsemine ja karistamine võib tunduda kurvastava loona, otsekui midagi kummalist sünniks meile. Jah, tegu polegi millegi toredaga, kuid kui see kõik on möödas, toob see esile „õiguse rahuvilja“. Tõsi küll, seda vaid nende puhul, kes tahavad õppida ja on valmis võtma vastu manitsust.
Saatan kõnetab sind nii nagu Iiobitki: „Jumala õiged ei kannata ju! Kui Jumal sind tõepoolest kuuleks, päästaks ja armastaks; kui Ta tõotused tõepoolest vastaks tõele, peaksid ju koheselt pääsema sellest olukorrast. Su kannatused ei tohiks ju nii pikale venida. Kus su Jumal küll on? Kas see ongi see, mida su usk sulle pakub?“
Mu armsad, ärge heitke ära oma usku! Saatan on valetaja! Te kannatate, sest Jumal armastab teid ja hoolib teist! Te olete palunud, et Ta muudaks teid üha enam enda sarnaseks ja ainuüksi Tema teab, mida selleks vaja läheb. Ta teab, kust maalt läheb piir selle vahel, mis teid hävitaks ja kust maalt valmistada päästetee. Ta ei tegutse enne, kui Ta aeg on käes. Seetõttu ärge väsige! Jumalal on kõik kontrolli all – sh ka kogu te valu või pikale veninud haigus. Te võib-olla ei läheks lõpuni välja, kui Ta selle koorma just praegu kõrvaldaks. Kuid nii nagu Pauluselgi, on teiegi ihus üks vai, mis hoiab teid uhkeks minemast.
Ka Vana Testament räägib noomimisest: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:11-12).
See, millest Jumala lapsena läbi lähed, ei ole mingi õnnetus või ootamatu saatuselöök. Iga proovilepanek ja tuline läbikatsumine toimub Jumala tähelepaneliku kontrolli all ja sel kõigel on oma põhjus, sest ”Tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.” (Heebrealastele 12:10). Manitsemine ja karistamine võib tunduda kurvastava loona, otsekui midagi kummalist sünniks meile. Jah, tegu polegi millegi toredaga, kuid kui see kõik on möödas, toob see esile „õiguse rahuvilja“. Tõsi küll, seda vaid nende puhul, kes tahavad õppida ja on valmis võtma vastu manitsust.
Saatan kõnetab sind nii nagu Iiobitki: „Jumala õiged ei kannata ju! Kui Jumal sind tõepoolest kuuleks, päästaks ja armastaks; kui Ta tõotused tõepoolest vastaks tõele, peaksid ju koheselt pääsema sellest olukorrast. Su kannatused ei tohiks ju nii pikale venida. Kus su Jumal küll on? Kas see ongi see, mida su usk sulle pakub?“
Mu armsad, ärge heitke ära oma usku! Saatan on valetaja! Te kannatate, sest Jumal armastab teid ja hoolib teist! Te olete palunud, et Ta muudaks teid üha enam enda sarnaseks ja ainuüksi Tema teab, mida selleks vaja läheb. Ta teab, kust maalt läheb piir selle vahel, mis teid hävitaks ja kust maalt valmistada päästetee. Ta ei tegutse enne, kui Ta aeg on käes. Seetõttu ärge väsige! Jumalal on kõik kontrolli all – sh ka kogu te valu või pikale veninud haigus. Te võib-olla ei läheks lõpuni välja, kui Ta selle koorma just praegu kõrvaldaks. Kuid nii nagu Pauluselgi, on teiegi ihus üks vai, mis hoiab teid uhkeks minemast.