PALVE ÄRKAMINE by Jim Cymbala
Ärkamised pole kunagi olnud suurt palju mõjutatud liigutavatest ja
nutikatest jutlustest. Oleks sa vanal ajal võtnud kella pealt aega,
oleks sa näinud, et oluliselt enam minuteid kulus palvele, Jumala ees
nutmisele ja meeleparandusele, kui jutlustele. 1857-1859 aastatel
toimunud „Palvekoosolekute ärkamise“ ajal ei peetud sisuliselt ühtki
jutlust. Samas aga tõi see kaasa Ameerika ajaloo tõenäoliselt suurima
vaimse ärkamise. On arvatud, et selle aja jooksul pöördus Jumala poole
üle 1 miljoni inimese üle Ameerika, kui samas kogu rahvaarv oli 30
miljonit inimest. Tänapäeva kontekstis tähendaks see u 9 miljoni inimese
meeleparandust.
Kuidas see kõik juhtus? Üks vaikne ärimees Jeremiah Lanphier alustas kolmapäeva pärastlõunaste palvekoosolekutega Hollandi Reformatsiooni kirikus, New Yorgis – vaid mõne saja meetri kaugusel Wall Street’ist. Esimesel nädalal tuli kohale 6 inimest, järgmisel, 20 ja ülejärgmisel juba 40, nii et nad otsustasid alustada igapäevaste palvekoosolekutega. „Seal polnud mingit fanatismi ega hüsteeriat. Lihtsalt imeline palveinimeste liikumine“ kirjutas J. Edwin Orr. „Koosolekutel ei antud maad jutlustele, küll aga oli igaühel võimalus vabalt palvetada.“
Neljanda nädala jooksul tabas maad 1857 aasta paanika. Kautsjoni turg kukkus kokku ja esimesed pangad läksid pankrotti. (Vaid ühe kuuga oli juba enam kui 1400 panga tegevus kokku kukkunud.) Rahvas hakkas hüüdma Jumala poole tõsisemalt kui eales varem. Lanphier’i koguduses peeti erinevates ruumides kolme pärastlõuna palvet korraga. Broadway idaosast mõne sammu kaugusel asuv John Street’i Metodisti Kirik oli samuti puupüsti rahvast täis. Chambers Street’il asuv Burtoni Teater oli samuti puupüsti täis, omades igal pärastlõunal pea 3000 inimest palvetamas.
Vastav vaatepilt leidis peagi aset ka Bostonis, New Havenis, Philadelphias, Washingtonis ja paljudes teistes Ameerika lõunaosariigi linnades. Järgmisel kevadel kogunes 2000 Chicagolast igal päeval Metropoli Teatrisse palvetama. Üks noor, 21-aastane, alles linna saabunud noormees koges Jumala kutset alustada kristliku tööga neil koosolekutel. Ta kirjutas emale, et kavatseb alustada pühapäevakooli tundidega. Kes ta oli? Dwight L. Moody!
Kas tõesti leidub kedagi, kes arvab, et tänapäeva Ameerikas pole piisavalt jutlustajaid, raamatuid, Piibli tõlkeid ja peenelt viimistletud doktriine? Mida me tegelikult vajame, on innukust ja kirge hüüda Jumala poole seni, kuni Ta avab oma taevaluugid ja ilmutab meile oma väge.
__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.
Kuidas see kõik juhtus? Üks vaikne ärimees Jeremiah Lanphier alustas kolmapäeva pärastlõunaste palvekoosolekutega Hollandi Reformatsiooni kirikus, New Yorgis – vaid mõne saja meetri kaugusel Wall Street’ist. Esimesel nädalal tuli kohale 6 inimest, järgmisel, 20 ja ülejärgmisel juba 40, nii et nad otsustasid alustada igapäevaste palvekoosolekutega. „Seal polnud mingit fanatismi ega hüsteeriat. Lihtsalt imeline palveinimeste liikumine“ kirjutas J. Edwin Orr. „Koosolekutel ei antud maad jutlustele, küll aga oli igaühel võimalus vabalt palvetada.“
Neljanda nädala jooksul tabas maad 1857 aasta paanika. Kautsjoni turg kukkus kokku ja esimesed pangad läksid pankrotti. (Vaid ühe kuuga oli juba enam kui 1400 panga tegevus kokku kukkunud.) Rahvas hakkas hüüdma Jumala poole tõsisemalt kui eales varem. Lanphier’i koguduses peeti erinevates ruumides kolme pärastlõuna palvet korraga. Broadway idaosast mõne sammu kaugusel asuv John Street’i Metodisti Kirik oli samuti puupüsti rahvast täis. Chambers Street’il asuv Burtoni Teater oli samuti puupüsti täis, omades igal pärastlõunal pea 3000 inimest palvetamas.
Vastav vaatepilt leidis peagi aset ka Bostonis, New Havenis, Philadelphias, Washingtonis ja paljudes teistes Ameerika lõunaosariigi linnades. Järgmisel kevadel kogunes 2000 Chicagolast igal päeval Metropoli Teatrisse palvetama. Üks noor, 21-aastane, alles linna saabunud noormees koges Jumala kutset alustada kristliku tööga neil koosolekutel. Ta kirjutas emale, et kavatseb alustada pühapäevakooli tundidega. Kes ta oli? Dwight L. Moody!
Kas tõesti leidub kedagi, kes arvab, et tänapäeva Ameerikas pole piisavalt jutlustajaid, raamatuid, Piibli tõlkeid ja peenelt viimistletud doktriine? Mida me tegelikult vajame, on innukust ja kirge hüüda Jumala poole seni, kuni Ta avab oma taevaluugid ja ilmutab meile oma väge.
__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.