OLGU TEIL KRISTUSE MEELSUS
„Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses...“ (Filiplastele 2:5)
Siinse ülesõhutuse mõte, mida Paulus jagab Jumala rahvaga, peitub teisisõnu selles, et: „Olgu see sama meelsus – Jeesuse enese mõtteviis – osa ka teie meelsusest ja mõtteviisist, sest Tema mõtteviis on see, mille järgi me kõik peaksime igatsema ja millest lähtuma.“
Mida see tähendab omada Kristuse meelsust? Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see mõelda ja tegutseda nõnda nagu Jeesus. See tähendab langetada Kristuse sarnaseid otsuseid, mis määravad ära meie eluviisi. See tähendab tuua esile oma väiksemadki ajusopid ja mõelda, kuidas täita need Kristuse meelsusega.
Iga kord, kui me vaatame Jumala Sõna peeglisse, peaksime küsima iseendilt: „Kas see, mida ma näen iseendas, peegeldab Kristuse loomust ja mõtteviisi? Kas ma olen protsessis, mille käigus ma tänu erinevatele eluolukordadele muutun üha enam ja enam Kristuse sarnaseks?“
Pauluse sõnade kohaselt väljendub Kristuse meelsus Jeesuse enese käitumist peegeldavas salmis: „...kes ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust...saades inimese sarnaseks.“(Filiplastele 2:7)
Jeesus langetas ühe otsuse juba siis, kui Ta oli alles taevas. Ta tegi lepingu Isaga, mille kohaselt Ta loobus oma taevasest aust ja tuli siia maa peale inimesena. Tema plaan oli läheneda maailmale kui selle alandlik teener ning Tema igatsus oli pigem teenida kui olla teenitav.
Kristuse jaoks tähendas see öelda: „Ma lähen täitma sinu tahet, Isa!“ On selgemast selgem, et Jeesus oli juba aegsasti otsustanud: „Ma loobun oma tahtest selleks, et täita sinu tahet, Isa. Ma matan maha omaenda tahte, et saada osa sinu omast. Kõik, mida ma ütlen või teen, peab lähtuma sinust. Ma loobun kõigest, et olla täielikult sõltuv sinust.“
„Vastutasuks“ seisnes Isa leping Pojaga tõotuses ilmutada Talle oma tahet. Jumal ütles: „Minu tahe ei saa iialgi olema varjatud su eest. Sa saad alati teadma, mida ma teen. Sa saad osa minu mõtetest ja meelsusest.“
Kui Paulus kuulutas julgelt, et tal on „Kristuse meelsus“, siis sellega ta kuulutas: „Ka mina ei arva iseenesest midagi ja nõnda nagu Jeesus, nõnda olen ka mina võtnud teenija rolli.“ Ja Paulus kinnitab, et seesama võib juhtuda iga usklikuga, sest: „...vaimne inimene mõistab kõike.“ (1Korintlastele 2:15)
Siinse ülesõhutuse mõte, mida Paulus jagab Jumala rahvaga, peitub teisisõnu selles, et: „Olgu see sama meelsus – Jeesuse enese mõtteviis – osa ka teie meelsusest ja mõtteviisist, sest Tema mõtteviis on see, mille järgi me kõik peaksime igatsema ja millest lähtuma.“
Mida see tähendab omada Kristuse meelsust? Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see mõelda ja tegutseda nõnda nagu Jeesus. See tähendab langetada Kristuse sarnaseid otsuseid, mis määravad ära meie eluviisi. See tähendab tuua esile oma väiksemadki ajusopid ja mõelda, kuidas täita need Kristuse meelsusega.
Iga kord, kui me vaatame Jumala Sõna peeglisse, peaksime küsima iseendilt: „Kas see, mida ma näen iseendas, peegeldab Kristuse loomust ja mõtteviisi? Kas ma olen protsessis, mille käigus ma tänu erinevatele eluolukordadele muutun üha enam ja enam Kristuse sarnaseks?“
Pauluse sõnade kohaselt väljendub Kristuse meelsus Jeesuse enese käitumist peegeldavas salmis: „...kes ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust...saades inimese sarnaseks.“(Filiplastele 2:7)
Jeesus langetas ühe otsuse juba siis, kui Ta oli alles taevas. Ta tegi lepingu Isaga, mille kohaselt Ta loobus oma taevasest aust ja tuli siia maa peale inimesena. Tema plaan oli läheneda maailmale kui selle alandlik teener ning Tema igatsus oli pigem teenida kui olla teenitav.
Kristuse jaoks tähendas see öelda: „Ma lähen täitma sinu tahet, Isa!“ On selgemast selgem, et Jeesus oli juba aegsasti otsustanud: „Ma loobun oma tahtest selleks, et täita sinu tahet, Isa. Ma matan maha omaenda tahte, et saada osa sinu omast. Kõik, mida ma ütlen või teen, peab lähtuma sinust. Ma loobun kõigest, et olla täielikult sõltuv sinust.“
„Vastutasuks“ seisnes Isa leping Pojaga tõotuses ilmutada Talle oma tahet. Jumal ütles: „Minu tahe ei saa iialgi olema varjatud su eest. Sa saad alati teadma, mida ma teen. Sa saad osa minu mõtetest ja meelsusest.“
Kui Paulus kuulutas julgelt, et tal on „Kristuse meelsus“, siis sellega ta kuulutas: „Ka mina ei arva iseenesest midagi ja nõnda nagu Jeesus, nõnda olen ka mina võtnud teenija rolli.“ Ja Paulus kinnitab, et seesama võib juhtuda iga usklikuga, sest: „...vaimne inimene mõistab kõike.“ (1Korintlastele 2:15)