Jumal on andnud meile raudkindla tõotuse eluks siin maa peal. Ta ütleb, et kui vaenlane püüab meid jalge alla tallata „peab mu rahvas tundma mu nime, peab seepärast just sel päeval mõistma, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!"“ (Jesaja 52:6). Ehk teisisõnu ütleb Jumal: Keset sinu kõige raskemat katsumust ma tulen ja anna oma Sõna sulle. Sa kuuled mind ütlevat: „See olen mina, Jeesus – su Päästja. Ära karda!“
Matteuse 14 peatükis me näeme, kuidas jüngrid võitlesid paadis suure tormiga, kus lained ja tuul pildusid neid siia-sinna. Korraga aga nägid nad Jeesust vee peal kõndimas nende poole ja piibel ütleb: „Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: "See on tont!" ja hakkasid hirmu pärast kisendama.“ (Matteuse 14:26) Mida tegi aga Jeesus sel jüngrite jaoks nii hirmuärataval hetkel? Ta rääkis nendega ja julgustas neid olema julged ning rõõmsad, öeldes: „...see olen, mina, ärge kartke!" (Matteuse 14:27)
Ma olen vahel mõelnud, miks Jeesus kutsus neid üles olema rõõmsad? Kuidas sai Ta üldse öelda midagi sarnast meestele, kes arvasid, et nende viimne päev käes?
Sõna rõõmustama või ka hõiskama tähendab „tunda kergendust, olla õnnelik ja vaba hirmust“. Ja seal, keset kõige raskemat aega jüngrite jaoks, sidus Jeesus selle sõna tähenduse oma olemusega. Ärgem unustagem, et need mehed tundsid Jeesust väga hästi, mistõttu Ta ootas neilt, et nad tugineksid Tema Sõnale usu läbi. Ta ütles neile: „Isa on ju tõotanud, et me tulen teie juurde keset te elutorme.“ Sest kirjutatud on: „...sel päeval nad mõistavad, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!" (Jesaja 52:6) Ma olen tulnud te juurde keset te torme. See olen mina, Jeesus, just siin ja praegu koos teiega keset seda kõike, mistõttu olge rõõmsad!“ Nõnda ootab meie Päästja ka meilt samasugust reaktsiooni, kui mured ja tormid ründavad.
