MINNES LÄBI PÕUAPERIOODI

Kuigi ma kuulutan tuhandetele inimestele, tuleb mu elus siiski ette aegu, mis tunduvad väga kuivadena ja kaugel Jumala kallist ligiolust. Olles kuiv ja tühi, pole mul ka suurt palju tahtmist lugeda Tema Sõna või paluda. Ma muidugi tean, et mu usk on kindel ja mu armastus Jeesuse vastu tugev ning mul pole vähimatki igatsust selle maailma asjade järele, kuid...vahel ma lihtsalt ei koge Jumalat päevi või isegi nädalaid.

Oled sa kunagi näinud teisi kristlasi saamas nii õnnistatud samas, kui sina ei koge midagi? Rõõmupisarad silmis annavad nad tunnistust sellest, kuidas Jumal vastas nende palvetele. Tundub, et nad elavad otse mäe tipus keset meeliülendavaid kogemusi samal ajal, kui sina lihtsalt kuidagimoodi kulged, armastades küll Jeesust, kuid samas mitte süüdates kogu maailma.

Mina usun, et kõik tõelised kristlased kogevad oma elus erinevatel aegadel põuaperioode. Isegi Jeesus koges eraldatust, kui Ta hüüdis:“ Isa, miks sa oled mind küll maha jätnud?“
Ilma Jumala ligioluta ei ole ka rahu. Ainuüksi Tema auhiilguse kaste saab peatada meie kuivuse. Meeleheide saab hajutatud ainuüksi läbi kindlustunde, et Jumal vastab. Püha Vaimu tuli peab kütma nii meie meeli, ihu kui hinge.

On aegu, kus ma tunnen end täiesti väärtusetuna, otsekui kõige hullem patukott kogu maailmas, kuid vaatamata sellele ma tean, et Jumal ei ole kaugel. Kuidagimoodi ma kuulen seda väga selget, samas vaikset häält, mis hüüab: „Tule, mu laps! Ma tean täpselt, millest sa läbi lähed, kuid sellegipoolest ma armastan sind ega jäta sind iial. Me läheme sellest koos läbi, sest ma olen siiski su Isa ja sina minu laps.“ Minu sees põleb üks tuli, mida ei saa summutada ja ma tean, et Ta kannab mind läbi ükskõik, millisest põuasest maast.

„Sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob. Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera.“ (5Moosese 32:9-10)

„Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. Mind austavad metsloomad, saakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast.“ (Jesaja 43:19-20)