SAA TÄIS JUMALA VÄGE JA MINE!
Niipea, kui jüngrid said kuulda Püha Vaimuga ristimisest, küsisid nad: "Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?" (Ap.1:6). „Jeesus aga ütles neile: "Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud.“ (Ap.1:7).
Peatu ja mõtle korra hetkeks, millele nad oma küsimusega vihjasid? „Issand, kas peale kõike, mis seal ülemises toas juhtus – ainult meiega - taastad sa taas Iisraeli kuningriigi? Kas meie saame olema need, kes kukutavad Heroodese ja Rooma? Kas meie oleme need, kes löövad platsi puhtaks üle kogu maa, rajades kuningriigi ja tuues sind tagasi?“
Me teame, et osade jüngrite puhul pidi Jeesus tegelema võimu ja juhtivpositsiooni järele ihalevate küsimustega. Kuid ma kogen nende küsimuses midagi enamat kui vaid igatsust võimu ja väe järele. See hõlmab endas inimlikku vajadust olla kaasas millegi suurema ja igavikulist väärtust omavaga! Vajadust tunda end erilisena – olla õiged inimesed õigel ajal ja õiges kohas!
Oma südames ütlesid ehk jüngrid: „Issand, kus me oleme sinu prohvetlikus ajagraafikus? Vaimselt õhutaks see meid vägagi, kui me teaks, et käsuseadus on peagi läbi saamas ja uus päev on koitmas. Oleks see vast tore, kui sa ütleks meile, et me elame ja teenime saatust mõjutavatel aegadel – et sa kasutad meid oma töö lõpule viimiseks!“
Armsad pühad, see sama vajadus olla saatust mõjutav rahvas, on ühel või teisel viisil me kõigi sees. Kuid Jeesuse vastus sellele oli üsna otsekohene: „“Ei ole teie osa teada aegu!“. Jeesus ei otsi saatust mõjutavaid mehi või naisi. Ta igatseb vaid neid, kes Temast tunnistaksid! Ta ütleb: „Küsimus ei ole „prohvetlikus hetkes“ või mingis suuremas saatuses, mis teie jaoks määratud. Ma vajan tunnistajaid selle tänapäeva põlvkonna keskele!“
Ja see kõnetab mind üsnagi tõsiselt. Nõnda nagu paljud teisedki, nõnda tahan minagi teada, kus maal me Jumala prohvetlikus ajaarvamises omadega oleme? Oleme me kohe kohe sisenemas suurde tagakiusu aega või on Jumal juba kogumas viimast usklike jääki? Kuid siis ma kuulen Jeesust ütlevat: „See pole teie asi teada. Saage täis Püha Vaimu, oodake Jumala ees, võtke vastu Tema vägi ja siis minge ning kuulutage!“ Me peaksime elama oma elusid otsekui valveseisundis, oodates ootusärevalt ja oma lambid töökorras ning põlemas. Me peaksime igatsema ja otsima Tema ilmumist. Jah, me peame kuulutama Tema tagasitulekust ja kohtumõistmisest, kuid esmalt ja kõige enam peame me olema Tema tunnistajad!