SÜDAME KANGUS
„Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.“ (Õpetussõnad 29:1).
Heebreakeelne tähendus sõnale noomima viitab parandavale õpetusele. Ja termin paranemist ei ole sellele, et „puudub igasugune ravi või võimalus pääsemiseks.“ See salm ütleb meile esmalt seda, et südame kangus lähtub pidevate hoiatuste hülgamises ja tõe kõrvale lükkamises. Teiseks annab ta mõista, et ajapikku muutub taoline kangekaelsus ravimatuks. Seega, kes on need inimesed, kes kõige sagedamini neid hoiatusi kuulma peavad? Eeldatavasti on need kristlased, kes istuvad iga nädal kirikus kuulates meeleparandusele kutsuvaid jutlusi.
Sa võid siinkohal küsida, et: „Milline täpselt see kange süda siis on?“ See on süda, mis on otsustanud mitte kuuletuda Jumala Sõnale; süda, mida ei saa üles õhutada ja mis on immuunne kõigile Püha Vaimu hoiatustele ja üleskutsetele. Traagiline on see, et vaatamata tulistele sõnumitele otse taevast, ei rakenda ometigi suur hulk kristlasi seda, mida kuulevad. Nad keelduvad lubamast Jumalal siseneda teatud valdkondadesse oma elus ja mida enam nad keelduvad pööramast tähelepanu kõigele kuuldule, seda enam kangus sisse hiilib.
Samas aga on väga palju patuseid, kelle südame kangus on saanud muudetud. Oli aeg, mil nad neasid Kristust ja virutasid rusikaga Jumala poole. Kuid kuuldes evangeeliumi ja kogedes Püha Vaimu puhast, armastavat korralekutsumist, nende südamed sulasid. Nad parandasid meelt ja pöördusid Jeesuse poole. Heaks näiteks sellest on Madalyn Murray O'Hair'e poja elu. Ta kasvas üles eeldatavasti ühes kõige ateistlikumas kodus kogu Ameerikas. Hiljem töötas ta aga oma ema heaks, sõdides nii Jumala kui usu vastu. Kuid kuuldes evangeeliumi, sai ta auliselt päästetud ja temast sai vaimulik, kes Kristuse needmise asemel hoopis kuulutas Teda. Ka selle mehe südame kalkus oli muudetav ja seda seetõttu, et ta polnud kuulnud sadu meeleparandus-jutlusi ega hüljanud Jeesust pidevalt.
Tuginedes omaenda kogemustele, leidub kõige kangemaid südameid – neid parandamatuid – kõige enam just Pühast Vaimust võitud jutluste kuulderaadiuses. Taolist kangust ei esine külmades, surnud, formaalsetes kirikutes, kus evangeelium on läinud kaotsi juba põlvkondi. Ei. Seda leidub alati paikades, kus kantslist kuulutatakse puhast Sõna ja kirikupinkides hüljatakse see.
Heebreakeelne tähendus sõnale noomima viitab parandavale õpetusele. Ja termin paranemist ei ole sellele, et „puudub igasugune ravi või võimalus pääsemiseks.“ See salm ütleb meile esmalt seda, et südame kangus lähtub pidevate hoiatuste hülgamises ja tõe kõrvale lükkamises. Teiseks annab ta mõista, et ajapikku muutub taoline kangekaelsus ravimatuks. Seega, kes on need inimesed, kes kõige sagedamini neid hoiatusi kuulma peavad? Eeldatavasti on need kristlased, kes istuvad iga nädal kirikus kuulates meeleparandusele kutsuvaid jutlusi.
Sa võid siinkohal küsida, et: „Milline täpselt see kange süda siis on?“ See on süda, mis on otsustanud mitte kuuletuda Jumala Sõnale; süda, mida ei saa üles õhutada ja mis on immuunne kõigile Püha Vaimu hoiatustele ja üleskutsetele. Traagiline on see, et vaatamata tulistele sõnumitele otse taevast, ei rakenda ometigi suur hulk kristlasi seda, mida kuulevad. Nad keelduvad lubamast Jumalal siseneda teatud valdkondadesse oma elus ja mida enam nad keelduvad pööramast tähelepanu kõigele kuuldule, seda enam kangus sisse hiilib.
Samas aga on väga palju patuseid, kelle südame kangus on saanud muudetud. Oli aeg, mil nad neasid Kristust ja virutasid rusikaga Jumala poole. Kuid kuuldes evangeeliumi ja kogedes Püha Vaimu puhast, armastavat korralekutsumist, nende südamed sulasid. Nad parandasid meelt ja pöördusid Jeesuse poole. Heaks näiteks sellest on Madalyn Murray O'Hair'e poja elu. Ta kasvas üles eeldatavasti ühes kõige ateistlikumas kodus kogu Ameerikas. Hiljem töötas ta aga oma ema heaks, sõdides nii Jumala kui usu vastu. Kuid kuuldes evangeeliumi, sai ta auliselt päästetud ja temast sai vaimulik, kes Kristuse needmise asemel hoopis kuulutas Teda. Ka selle mehe südame kalkus oli muudetav ja seda seetõttu, et ta polnud kuulnud sadu meeleparandus-jutlusi ega hüljanud Jeesust pidevalt.
Tuginedes omaenda kogemustele, leidub kõige kangemaid südameid – neid parandamatuid – kõige enam just Pühast Vaimust võitud jutluste kuulderaadiuses. Taolist kangust ei esine külmades, surnud, formaalsetes kirikutes, kus evangeelium on läinud kaotsi juba põlvkondi. Ei. Seda leidub alati paikades, kus kantslist kuulutatakse puhast Sõna ja kirikupinkides hüljatakse see.