VÕIMATU MISSIOON
„Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” (Luuka 19:10). Kristus ütles: „Ma tulin siia maailma vaid ühel põhjusel – et otsida ja päästa kadunud hingi.“ Samas aga polnud see ainult Tema missioon, vaid Ta muutis selle ka meie missiooniks. Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15). Jeesus kõneles siin väikesele usklike pundile – nii oma 120 inimest – kes olid kogunenud ülemisse tuppa. Ja millise võimatu ülesande Ta neile andis! „Minge võõraste rahvaste sekka, elage nende keskel ja õppige nende keelt. Pange käed haigete peale, ajage välja kurje vaime, kuulutage häid sõnumeid. Minge otse Saatana palge ette ja kuulutage kõige täiega ülestõusnud Päästja väest ja võidust!“
Me peame aru saama, et Jeesus rääkis siin tavaliste, tähtsusetute ja harimatute meeste ja naistega. Ta asetas kogu oma koguduse tuleviku nende õlgadele. See pidi ikka parasjagu jalustrabav teema olema nende jaoks.
Kujutad sa ette nende vahel toimunud jutuajamisi peale seda, kui nende Issand oli läinud üles taevasse? „Kas me ikka saime õigesti aru? Kuidas alustada ülemaailmset revolutsiooni? Meil pole pennigi raha ja peale selle peksavad ja tapavad roomlased meid maha. Kui juba Jeruusalemmas meiega niimoodi tehakse, mis meid siis veel Roomas ees ootab, kui seal tunnistama ja kuulutama hakkame?“
Teised võisid jälle öelda: „Kuidas saab Issand oodata, et me läheks evangeeliumiga kogu maailma, kui meil pole isegi piisavalt raha, et Jeerikosse sõita? Kuidas saame õppida keeli, kui meil pole kooliharidustki? See kõik on lihtsalt võimatu!“
Pole kahtlustki, et tegu oli võimatu missiooniga. Samas – meie väljakutsed tänapäeval on sama hirmuäratavad!
Kui kõik, kes seda sõnumit praegu loevad, lubaksid Pühal Vaimul muuta selle sõnumi reaalseks endi jaoks, et otsida Tema koormaid ja juhtimist, poleks vähimalgi määral teada, millise lõikuse peale Püha Vaim välja läheb. Kuid tõsi on see, et igaviku mõistes suurimad teod ei sünni mitte masskrussaadidel, vaid ühe Jumala püha kaudu, kes sirutub ühe kadunud hingeni.
Me peame aru saama, et Jeesus rääkis siin tavaliste, tähtsusetute ja harimatute meeste ja naistega. Ta asetas kogu oma koguduse tuleviku nende õlgadele. See pidi ikka parasjagu jalustrabav teema olema nende jaoks.
Kujutad sa ette nende vahel toimunud jutuajamisi peale seda, kui nende Issand oli läinud üles taevasse? „Kas me ikka saime õigesti aru? Kuidas alustada ülemaailmset revolutsiooni? Meil pole pennigi raha ja peale selle peksavad ja tapavad roomlased meid maha. Kui juba Jeruusalemmas meiega niimoodi tehakse, mis meid siis veel Roomas ees ootab, kui seal tunnistama ja kuulutama hakkame?“
Teised võisid jälle öelda: „Kuidas saab Issand oodata, et me läheks evangeeliumiga kogu maailma, kui meil pole isegi piisavalt raha, et Jeerikosse sõita? Kuidas saame õppida keeli, kui meil pole kooliharidustki? See kõik on lihtsalt võimatu!“
Pole kahtlustki, et tegu oli võimatu missiooniga. Samas – meie väljakutsed tänapäeval on sama hirmuäratavad!
Kui kõik, kes seda sõnumit praegu loevad, lubaksid Pühal Vaimul muuta selle sõnumi reaalseks endi jaoks, et otsida Tema koormaid ja juhtimist, poleks vähimalgi määral teada, millise lõikuse peale Püha Vaim välja läheb. Kuid tõsi on see, et igaviku mõistes suurimad teod ei sünni mitte masskrussaadidel, vaid ühe Jumala püha kaudu, kes sirutub ühe kadunud hingeni.