AJADES HIRMU VÄLJA by Carter Conlon
Hirm inimeste eest saab hoogu juurde meie patusest loomusest. See kõik sai alguse sellest, kui Saatan polnud enam rahul ülistaja staatusega taevas – pigem igatses ta ise olla ülistatud. See iha tema südames pani ta mõtlema väljaspool parameetreid, mille Jumal oli talle seadnud. Tulles Aadama ja Eeva juurde Eedeni aias, külvas ta alateadlikult inimkonnagi sisse langenud loomust – igatsust elada ja mõelda sõltumatult Jumalast, igatsedes ise olla kui Jumal.
Kõige sellega vallutas patune loomus ka inimkonna. Sellele järgnes kaasasündinud igatsus olla ülistatud, mispeale inimesed hakkasid otsima üksteise heakskiitu. See on ka põhjus, miks oleme nii väga mõjutatud teiste inimeste arvamustest meie suhtes. Kogu meie identiteet taandub sellele, kas oleme teiste silmis edukad või mitte. Muide, see kiitusejanu on ajanud paljusid kohtadesse, kus nad võivad elada pidevate aplauside ja tunnustuste paistel. Ja kuigi nad võivad ülistamiste tippu jõudes mõista ka neist peituvat lõksu, on nad juba liigselt sõltuvuses inimeste heakskiidust ega suuda enam elada ilma selleta.
Kujutage aga ette, kui kurb oleks seista üks päev Issanda ees ja kuulda seal kedagi, keda kord tundsime, ütlemas meile: „Sa teadsid tõde. Sa teadsid, et on olemas taevas ja põrgu! Jah, ma tean, et olin nõme, aga siiski – miks sa ei avanud oma suud ega rääkinud mulle? Sa teadsid, et nii mina kui mu lapsed lõpetame siin, mistõttu miks sa ei rääkinud?“ Kahjuks on paljude jumalalaste ainsaks põhjuseks ja vastuseks järgnev: „Ma igatsesin enam sinu kui Jumala heakskiitu. Ma ei tahtnud, et naeraksid mu üle. Tahtsin pigem, et imetleksid ja kiidaksid mind.“ Milline lõks see on, kui ihaldame enam inimeste kui Jumala heakskiitu!
Tuginedes Pauluse õpetusele, on ainuke võimalus inimeste kartusest pääsemiseks hüüda appi Jumalat, teades, et Ta ei ole andnud meile kartuse vaimu, aga väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu (vt. 2 Timoteose 1:7). Ainuüksi Jumal saab anda meile võime pageda kas inimeste ülistuse või kriitika eest. Veelgi enam, Piibel ütleb meile, et: „Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1 Johannese 4:18). Jumala armastus ei aja ainuüksi hirmu välja, aga õhutab meid ka minema tagasi nende juurde, kes elavad ilma Jumalata, et teha neile head. Sõltumata siis sellest, kuidas nad ka ei reageeriks.
__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.
Kõige sellega vallutas patune loomus ka inimkonna. Sellele järgnes kaasasündinud igatsus olla ülistatud, mispeale inimesed hakkasid otsima üksteise heakskiitu. See on ka põhjus, miks oleme nii väga mõjutatud teiste inimeste arvamustest meie suhtes. Kogu meie identiteet taandub sellele, kas oleme teiste silmis edukad või mitte. Muide, see kiitusejanu on ajanud paljusid kohtadesse, kus nad võivad elada pidevate aplauside ja tunnustuste paistel. Ja kuigi nad võivad ülistamiste tippu jõudes mõista ka neist peituvat lõksu, on nad juba liigselt sõltuvuses inimeste heakskiidust ega suuda enam elada ilma selleta.
Kujutage aga ette, kui kurb oleks seista üks päev Issanda ees ja kuulda seal kedagi, keda kord tundsime, ütlemas meile: „Sa teadsid tõde. Sa teadsid, et on olemas taevas ja põrgu! Jah, ma tean, et olin nõme, aga siiski – miks sa ei avanud oma suud ega rääkinud mulle? Sa teadsid, et nii mina kui mu lapsed lõpetame siin, mistõttu miks sa ei rääkinud?“ Kahjuks on paljude jumalalaste ainsaks põhjuseks ja vastuseks järgnev: „Ma igatsesin enam sinu kui Jumala heakskiitu. Ma ei tahtnud, et naeraksid mu üle. Tahtsin pigem, et imetleksid ja kiidaksid mind.“ Milline lõks see on, kui ihaldame enam inimeste kui Jumala heakskiitu!
Tuginedes Pauluse õpetusele, on ainuke võimalus inimeste kartusest pääsemiseks hüüda appi Jumalat, teades, et Ta ei ole andnud meile kartuse vaimu, aga väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu (vt. 2 Timoteose 1:7). Ainuüksi Jumal saab anda meile võime pageda kas inimeste ülistuse või kriitika eest. Veelgi enam, Piibel ütleb meile, et: „Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1 Johannese 4:18). Jumala armastus ei aja ainuüksi hirmu välja, aga õhutab meid ka minema tagasi nende juurde, kes elavad ilma Jumalata, et teha neile head. Sõltumata siis sellest, kuidas nad ka ei reageeriks.
__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.