IGAPÄEVASELT SURMALE ÜLE ANTUD

Jumalakartlik apostel Paulus oli täis Püha Vaimu ja ilmutuslikku tarkust. Ta palvetas lakkamata ja elas igapäevaselt lähedases osaduses Jeesusega. Ometigi tunnistas ta oma pidevast kolkimisest, häbistamisest, põlgamisest ja teotamisest. Temast räägiti taga, tema isikut rünnati ja tema nime laimati. Paulus kannatas nii tihti, et isegi tema vaimulikud lapsed imestasid, miks ta nii palju kõikvõimalike hädade –ja tagakiusuga silmitsi peab seisma. Iga kord, kui nad teda nägid, oli ta nägu üleslöödud, luud katki ja keha täis erinevaid sinikaid. Pole kahtlustki, et see tegi Paulusele kõvasti haiget. Siin ta oli – võimas ja siiras Jumala armu ja pääste kuulutaja, kes kuhu iganes ta ka ei läinud, koges teotamist ja häbi.

Apostel ütles, et talle oli vaid üks sõber jäänud, Onesiforos, kes ei häbenenud tema ahelaid (2 Timoteose 1:16). Paulus ütles oma sõbra kohta: „See mees ei häbene mu vangistatust. Ta on targem kui see, et arvata otsekui mu elus oleks mõnda salajast pattu!“

Paulus koges julgustust ka tänu ühele usklike grupile, kes olid „koos vangidega kannatanud“ (Heebrealastele 10:34). Ta ütles: „Need inimesed tunnevad, mida mina tunnen.“ Nad seisid Pauluse kõrval keset ta raskusi, kuna mõned neist endist tehti „rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest.“ (Heebrealastele 10:33). Neist usklikest oli saanud apostli kaaskannatajad, kuna nad kogesid kõike seda sama, mida Pauluski.

Tean ühte sügavalt vaimulikku jumalasulast, kes kannatas aastaid saatanliku tagakiusu ja tümitamise all teiste usklike poolt. Igakord, kui teda nägin, palus ta, et palvetaksin ta raskuste pärast. Olin rõõmuga nõus seda tegema, aga ajapikku, kui hädad jätkusid, muutus see mu jaoks tüütuks. Lõpuks küsisin temalt otse ja omadega: „Ma ei saa aru, miks sa küll alati nii vaevatud oled. Oled üks jumalakartlikumaid pastoreid, keda ma tean. Elad lähedases osaduses Jumalaga, alati paludes ja Tema Sõna uurides. Miks sa siis lased kõigel sellel jamal sündida?“

Kuid nüüd ma mõistan, et see jumalakartlik sulane anti igapäevaselt üle surmaolukordadele, kuna ta oli täis ülestõusmiselu. Jumal tahtis teda kasutada võimsatel viisidel, mistõttu andis ta üle surmale igas tema eluvaldkonnas. Jumal ei tahtnud, et jääks järgi midagigi inimlikku, mis takistaks temas elava Kristuse imelist esiletulekut.

Saatan tahtis hävitada ka Pauluse, kuna teadis, et Kristuse eriline esiletulek saab särama välja ta elust!