JUMALALE MEELEPÄRANE KURVASTUS
Usun, et võime hinnata oma tõelist vaimulikku seisu seeläbi, kui häiritud me oleme isegi kõige oma väiksema patu üle, mida Issanda vastu teeme.
Mõned kristlased kurvastavad vaid nende asjade pärast, mida nad peavad nö „suurteks pattudeks“ – abielurikkumine, uimastite kasutamine, joomine, ropendamine. Kuid tõeliselt Jumala Vaimuga täidetud inimene teab, et ükski patt pole väike Jumala silmis ja kurvastab seetõttu ka siis, kui kellestki taga räägib, mõne ropu nalja viskab või mõnda kurja mõtet oma peas mõlgutab. Ta teab, et kõik need asjad lähtuvad ta südamest – kogu tema olemuse tõelisest tuumast. Neis „väikestes asjades“ sõnakuulmatu olles, võid ju end välja vabandada ja unustada kõik. Kuid kui seda teed, ei küpse sa iialgi Kristuses. Sinu õigsust mõõdetakse selle läbi, kui palju otsustad seista vastu asjadele, mis su Päästjat kurvastavad.
Ütlesin hiljaaegu midagi mitte-Kristuse-sarnast oma naisele. Need sõnad olid täiesti tarbetud ja ma kogesin koheselt ka süütunnet. Teadsin, et olin eksinud ta vastu, mistõttu palusin andeks; kallistasin teda ja ütlesin, kui väga teda armastan. Kuid mu mõtted olid ikka veel häiritud kõigest toimunust. Mõtlesin endamisi: „Kuidas ma saan üldse olla nii mitte Kristuse sarnane? Ma pole ealeski varem olnud nii lähedane Issandaga, kui viimastel aegadel. Ma pole eales varem palunud nii palju kui selle viimase aasta jooksul. Ma pean ikka üdini halb olema, et selline hull asi mu südamest esile tõusis.“ Samal hetkel sosistas Saatan mulle kõrva: „Ah, see väike sõna vääratus pole midagi erilist. Tühipaljas asi.“ Kuid Püha Vaim tõusis koheselt mu südames, et lükata ümber Saatana öeldu. Ta kinnitas mulle: „David, ainuüksi see, et kurvastad oma patu üle, näitab, et ma teen oma tööd su sees. Mida enam sa kurvastad kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast minu armastuse vastu, seda lähemal sa võidule oled.“
Jumal saatis oma Vaimu meile, et kuulutada sõda meie lihaliku loomuse, selle himude ja ihade vastu. Mistõttu kui su langemised sulle korda ei lähe – kui suudad raputada endalt patu ilma väiksemagi süütunde, kurvastuse või kahetsuseta – ei ole Püha Vaim su sees seda lahingut pidamas.
„Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud...“ (2 Korintlastele 7:9). Kui koged süüd kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast, oled lähedal oma tõelisele võidule. Ta on võitmas seda lahingut su südames, tuues esile Jumalale meelepärase kurvastuse, mis viib tõelise meeleparanduseni.
Mõned kristlased kurvastavad vaid nende asjade pärast, mida nad peavad nö „suurteks pattudeks“ – abielurikkumine, uimastite kasutamine, joomine, ropendamine. Kuid tõeliselt Jumala Vaimuga täidetud inimene teab, et ükski patt pole väike Jumala silmis ja kurvastab seetõttu ka siis, kui kellestki taga räägib, mõne ropu nalja viskab või mõnda kurja mõtet oma peas mõlgutab. Ta teab, et kõik need asjad lähtuvad ta südamest – kogu tema olemuse tõelisest tuumast. Neis „väikestes asjades“ sõnakuulmatu olles, võid ju end välja vabandada ja unustada kõik. Kuid kui seda teed, ei küpse sa iialgi Kristuses. Sinu õigsust mõõdetakse selle läbi, kui palju otsustad seista vastu asjadele, mis su Päästjat kurvastavad.
Ütlesin hiljaaegu midagi mitte-Kristuse-sarnast oma naisele. Need sõnad olid täiesti tarbetud ja ma kogesin koheselt ka süütunnet. Teadsin, et olin eksinud ta vastu, mistõttu palusin andeks; kallistasin teda ja ütlesin, kui väga teda armastan. Kuid mu mõtted olid ikka veel häiritud kõigest toimunust. Mõtlesin endamisi: „Kuidas ma saan üldse olla nii mitte Kristuse sarnane? Ma pole ealeski varem olnud nii lähedane Issandaga, kui viimastel aegadel. Ma pole eales varem palunud nii palju kui selle viimase aasta jooksul. Ma pean ikka üdini halb olema, et selline hull asi mu südamest esile tõusis.“ Samal hetkel sosistas Saatan mulle kõrva: „Ah, see väike sõna vääratus pole midagi erilist. Tühipaljas asi.“ Kuid Püha Vaim tõusis koheselt mu südames, et lükata ümber Saatana öeldu. Ta kinnitas mulle: „David, ainuüksi see, et kurvastad oma patu üle, näitab, et ma teen oma tööd su sees. Mida enam sa kurvastad kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast minu armastuse vastu, seda lähemal sa võidule oled.“
Jumal saatis oma Vaimu meile, et kuulutada sõda meie lihaliku loomuse, selle himude ja ihade vastu. Mistõttu kui su langemised sulle korda ei lähe – kui suudad raputada endalt patu ilma väiksemagi süütunde, kurvastuse või kahetsuseta – ei ole Püha Vaim su sees seda lahingut pidamas.
„Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud...“ (2 Korintlastele 7:9). Kui koged süüd kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast, oled lähedal oma tõelisele võidule. Ta on võitmas seda lahingut su südames, tuues esile Jumalale meelepärase kurvastuse, mis viib tõelise meeleparanduseni.