ÄRGE MURETSEGE
Murelik meel on miski, mis kannatab pideva rahulolematuse all. See on mahasurutud, häiritud, rahutu, muretsedes nii tuleviku kui mineviku pärast kui ka oleviku olukordade pärast. Usun, et tänapäeval on enam murelikke hingi kui ükskõik, millise mineviku põlvkonna ajal.
Tundub, et paljud Jeesuse järgijad on sama murelikud kui suurel hulgal mitteusklikke. Näen seda mitmetest kirjadest, mis meie teenistusele saadetakse. Suurel hulgal usklikke lamab öösel unetult voodis, mures ja kannatustes. Nad käivad kirikus lootusega leida mingitki kergendust oma koormatele, kuid teenistuselt lahkudes on nende mured taas tagasi.
Jeesus hoiatas, et viimsetel aegadel on inimeste südamed mures paljude hädade tõttu, mis maailmas sünnivad: „…ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.“ (Luuka 21:25-26). Jeesus ütles, et maailma eesootavad sündmused saavad olema nii hirmuäratavad, et inimesed langevad sõna otseses mõttes südamerabanduste tõttu surnult maha.
Aastaid tagasi saime kirja ühel 90-ndates olevalt jutlustajalt. Ta meenutas 1920-ndate aastate ebamoraalsust, mis läbi „Suure Masenduse“ laine tõi kohtumõistmise Ameerika üle. Ta on näinud kahte Maailmasõda. Näinud seda, kuidas transport on arenenud hobukaarikutest kosmosesüstikuteni ja kuidas ragisevast raadiost on jõutud internetini. Lühidalt öeldes – ta on näinud kõike. Kuid nüüd ütleb ta oma kirjas, et praeguse aja kurjus kurvastab teda rohkem kui ükski teine asi, mida ta eales näinud on. Ta ütleb, et seda on raske isegi vastu võtta, kuna kõik toimub nii kiiresti ja inimkonna rikutuse sügavused ületavad igasuguse mõistuse.
Ometigi annab Jeesus meile kinnitava sõna, mis peab kandma sõltumata selles, mida näeme eneste ümber sündimas. Ta ütleb: „…siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“ (Matteuse 24:6). Ta ütleb meile: „Ärgu ükski neist halbadest asjadest, mille suhtes teid hoiatan, pangu teid muretsema!“
Tundub, et paljud Jeesuse järgijad on sama murelikud kui suurel hulgal mitteusklikke. Näen seda mitmetest kirjadest, mis meie teenistusele saadetakse. Suurel hulgal usklikke lamab öösel unetult voodis, mures ja kannatustes. Nad käivad kirikus lootusega leida mingitki kergendust oma koormatele, kuid teenistuselt lahkudes on nende mured taas tagasi.
Jeesus hoiatas, et viimsetel aegadel on inimeste südamed mures paljude hädade tõttu, mis maailmas sünnivad: „…ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.“ (Luuka 21:25-26). Jeesus ütles, et maailma eesootavad sündmused saavad olema nii hirmuäratavad, et inimesed langevad sõna otseses mõttes südamerabanduste tõttu surnult maha.
Aastaid tagasi saime kirja ühel 90-ndates olevalt jutlustajalt. Ta meenutas 1920-ndate aastate ebamoraalsust, mis läbi „Suure Masenduse“ laine tõi kohtumõistmise Ameerika üle. Ta on näinud kahte Maailmasõda. Näinud seda, kuidas transport on arenenud hobukaarikutest kosmosesüstikuteni ja kuidas ragisevast raadiost on jõutud internetini. Lühidalt öeldes – ta on näinud kõike. Kuid nüüd ütleb ta oma kirjas, et praeguse aja kurjus kurvastab teda rohkem kui ükski teine asi, mida ta eales näinud on. Ta ütleb, et seda on raske isegi vastu võtta, kuna kõik toimub nii kiiresti ja inimkonna rikutuse sügavused ületavad igasuguse mõistuse.
Ometigi annab Jeesus meile kinnitava sõna, mis peab kandma sõltumata selles, mida näeme eneste ümber sündimas. Ta ütleb: „…siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“ (Matteuse 24:6). Ta ütleb meile: „Ärgu ükski neist halbadest asjadest, mille suhtes teid hoiatan, pangu teid muretsema!“