ISSAND, MEIE ÕIGUS
„Neil päevil ja sel ajal lasen ma tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust.“ (Jeremija 33:15). Mida tähendab see „neil päevil“, millest Jumal siin räägib? Ta räägib aegadest, kui see nägemus on täitunud ja see „õiguse võsu“ pole keegi muu kui Issand Jeesus Kristus!
Armsad, Jumal on täitnud selle visiooni läbi oma Poja, Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise. Ta on rajanud oma Koguduse ja selle nimi pole mitte baptisti, nelipühi või muu kogudus, aga lihtsalt „Issand, meie õigus!“ (Jeremija 33:16). Kuid siin tuleb veelgi parem uudis! Jumal ütles, et see Kogudus „saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan.“ (Jeremija 33:9) Selle viimase lause otsene tähendus on: „Nad värisevad ja on ehmunud, olles täis aukartust ja austust Jumala ees.“ Jumal ütles: „Ma saan tegema midagi nii imelist, mis on nii rikkalikult ja selgelt täis minu rahu ja tõde, et inimesed värisevad hirmust selle ees!“ Samas aga, mis põhjustab seda värisemist ja hirmu? Mõni karm hukkamõistu sõnum? Käskude ja keeldude kuulutamine? Jumala viha ilmingud? Ei! Kogu see hirm ja värisemine on tingitud Jumala headuse ilmutusest ja Tema lõpututest õnnistustest, mis toovad Ta rahvale küllusliku rahu ja hingamise.
Kui Jumal tõotas olla oma rahva õigus läbi usu, kas siis iisraellased hakkasid korraga hoolimatult elama, alandades oma pühaduse standardeid? Ei, sugugi mitte! Pigem pani Tema tõotus kinkida neile rahu ja hingamist, neid hirmust värisema. Me näeme taolise „püha värisemise“ näidet ka Markuse 4-peatükis. Kui torm ähvardas tungida juba jüngrite elu kallale, sõitles Jeesus merd ja tuuli, öeldes: „Jää vakka! Ole vait!“ (Markuse 4:39). Kuidas jüngrid sellele reageerisid? Piibel ütleb: „Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?” (Markuse 4:41). Miks need mehed lõid „väga kartma“? Sest Jeesus vaigistas tormi, tuues esile rahu ja vaikuse. Ehk lühidalt öeldes: nad värisesid Kristuse headuse ees, mida ta oma uskmatuile järgijaile osutas.
Armsad, Jumal on täitnud selle visiooni läbi oma Poja, Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise. Ta on rajanud oma Koguduse ja selle nimi pole mitte baptisti, nelipühi või muu kogudus, aga lihtsalt „Issand, meie õigus!“ (Jeremija 33:16). Kuid siin tuleb veelgi parem uudis! Jumal ütles, et see Kogudus „saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan.“ (Jeremija 33:9) Selle viimase lause otsene tähendus on: „Nad värisevad ja on ehmunud, olles täis aukartust ja austust Jumala ees.“ Jumal ütles: „Ma saan tegema midagi nii imelist, mis on nii rikkalikult ja selgelt täis minu rahu ja tõde, et inimesed värisevad hirmust selle ees!“ Samas aga, mis põhjustab seda värisemist ja hirmu? Mõni karm hukkamõistu sõnum? Käskude ja keeldude kuulutamine? Jumala viha ilmingud? Ei! Kogu see hirm ja värisemine on tingitud Jumala headuse ilmutusest ja Tema lõpututest õnnistustest, mis toovad Ta rahvale küllusliku rahu ja hingamise.
Kui Jumal tõotas olla oma rahva õigus läbi usu, kas siis iisraellased hakkasid korraga hoolimatult elama, alandades oma pühaduse standardeid? Ei, sugugi mitte! Pigem pani Tema tõotus kinkida neile rahu ja hingamist, neid hirmust värisema. Me näeme taolise „püha värisemise“ näidet ka Markuse 4-peatükis. Kui torm ähvardas tungida juba jüngrite elu kallale, sõitles Jeesus merd ja tuuli, öeldes: „Jää vakka! Ole vait!“ (Markuse 4:39). Kuidas jüngrid sellele reageerisid? Piibel ütleb: „Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?” (Markuse 4:41). Miks need mehed lõid „väga kartma“? Sest Jeesus vaigistas tormi, tuues esile rahu ja vaikuse. Ehk lühidalt öeldes: nad värisesid Kristuse headuse ees, mida ta oma uskmatuile järgijaile osutas.