NELIPÜHA PÄEVAL
Millist evangeeliumi kuulutas Peetrus suurtele rahvahulkadele Nelipüha päeval? Piibel ütleb meile, et kui rahvas kuulis apostli tunnistust, siis „seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid: „Mida me peame tegema, mehed-vennad?” Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.“ (Apostlite teod 2:37-38). Peetrus ei vastanud neile, et vaja on vaid „uskuda ja saada päästetud“. Nõnda nagu ta ka ei öelnud, et vaja on vaid langetada otsus Jeesuse kasuks. Ei. Ta ütles, et esmalt on vaja meelt parandada ja siis saada ristitud sõnakuulelikkuses Kristusesse!
Millist evangeeliumi kuulutas Paulus Ateena paganaile? Ta ütles neile väga selgelt: „Kuid nüüd käsib ta (Jumal) kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.“ (Apostlite teod 17:30). Neil Kreeka intellektuaalidel polnud vähimatki probleemi uskuda Jumalasse. Võib lausa öelda, et nende suurimaks ajaviiteks oli „uskuda“ paljudesse jumalatesse – algul ühte, siis teise. Seetõttu ka, millal iganes keegi tuli ja veenvalt mõnest jumalast kuulutas, uskusid nad kergesti. Nad uskusid, aga samas elasid ka patus. Seetõttu ainuüksi usust ei piisanud! Paulus ütles neile meestele: „Ei, ei! Jeesust ei saa lihtsalt lisada oma pikka jumalate nimekirja. Võite ju uskuda neisse kõigisse, aga Jeesusega ei lähe see mitte. Ta on tulnud, et päästa teid te pattudest, mistõttu Ta käsib kõigil oma järgijail parandada meelt ja saada puhtaks!“
Hiljem kuulutas Paulus sama meeleparandusevangeeliumi ka kuningas Agrippale: „Ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu, vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.“ (Apostlite teod 26:19.20). Paulus ütles: „Kus iganes ma ka pole käinud – olen kõikjal kuulutanud meeleparandust. Tõeline meeleparandus aga räägib iseenda eest oma tegudes!“
Kõik need piiblilõigud annavad meile selgelt mõista, et apostellik kogudus kuulutas julgesti seda sama evangeeliumi, mida Ristija Johannes ja Jeesuski: „Parandage meelt ja loobuge oma pattudest!“
Millist evangeeliumi kuulutas Paulus Ateena paganaile? Ta ütles neile väga selgelt: „Kuid nüüd käsib ta (Jumal) kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.“ (Apostlite teod 17:30). Neil Kreeka intellektuaalidel polnud vähimatki probleemi uskuda Jumalasse. Võib lausa öelda, et nende suurimaks ajaviiteks oli „uskuda“ paljudesse jumalatesse – algul ühte, siis teise. Seetõttu ka, millal iganes keegi tuli ja veenvalt mõnest jumalast kuulutas, uskusid nad kergesti. Nad uskusid, aga samas elasid ka patus. Seetõttu ainuüksi usust ei piisanud! Paulus ütles neile meestele: „Ei, ei! Jeesust ei saa lihtsalt lisada oma pikka jumalate nimekirja. Võite ju uskuda neisse kõigisse, aga Jeesusega ei lähe see mitte. Ta on tulnud, et päästa teid te pattudest, mistõttu Ta käsib kõigil oma järgijail parandada meelt ja saada puhtaks!“
Hiljem kuulutas Paulus sama meeleparandusevangeeliumi ka kuningas Agrippale: „Ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu, vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.“ (Apostlite teod 26:19.20). Paulus ütles: „Kus iganes ma ka pole käinud – olen kõikjal kuulutanud meeleparandust. Tõeline meeleparandus aga räägib iseenda eest oma tegudes!“
Kõik need piiblilõigud annavad meile selgelt mõista, et apostellik kogudus kuulutas julgesti seda sama evangeeliumi, mida Ristija Johannes ja Jeesuski: „Parandage meelt ja loobuge oma pattudest!“