JEESUS ISE ONGI LEPING by Gary Wilkerson
Jesaja rääkis Jeesusest, kui kuulutas järgmist: „Nõnda ütleb Issand: „Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja PANNUD RAHVALE SEADUSEKS (lepinguks), taastama maad, jagama laastatud pärisosi.“ (Jesaja 49:8; rõhuasetusega kiri minu enda poolt lisatud). Jeesuse kogudusena tähistame me seda Jesaja prohvetlikku kuulutust iga aasta jõulude ajal. Prohvet kuulutas, et Jumal on kohe, kohe saatmas oma Poega, otsekui vastuseks igale appihüüule ja palvele. Samas kätkeb see endas palju enamat kui see, mida me tavaliselt beebi-Jeesuse ja sõimega seostame. Meile öeldakse, et Jeesus saadeti inimese kujul, ilmutamaks Jumala lepingut ja seadusi. „Ma olen sind…pannud rahvale seaduseks.“
Kui Jumal tõi esile oma Uue Lepingu, ei seadnud Ta sellega üles mingit uut süsteemi täis erinevaid seadusi. Ta saatis selle asemel hoopis Jeesuse, kes ise oligi see uus leping ja seadus. Vana Leping kätkes endas hulka seadusi ja nendega kaasnevaid tingimusi. See ütles: „Kui teed nii või naa, kingib Jumal sulle elu. Kui mitte, jääd ilma Jumala õnnistustest.“ Loomulikult panid inimesed pidevalt Jumala standarditest mööda. Nad polnud suutelised pidama käsku, mis oli püha ja puhas ja seetõttu oli nende elu täis häbi –ja süütunnet ning meeleheidet. Ja mingil hetkel leidis inimene, et Jumala Vana Lepingut peaks veidi kohendama. Kuid Jeesus ei tulnud selleks, et seda lepingut veidi kohendada, vaid Ta tuli, olles ise see Leping. Ta ei tulnud meile näitama armu õnnistust, vaid Ta ise ongi see armu õnnistus.
Läbi kirikuajaloo on sellised mehed nagu Luter või Wesley rõhutanud, kui oluline on Jumala rahval mõista Uut Lepingut. Nad nägid, kuidas see lahterdas selgesti Jumala Sõna, saades pihta, mis on käsk ja mis on arm. Nad ütlesid, et kui nad seda ei mõistaks, oleks nad elu lõpuni meeleheitel. Luter ja Wesley teadsid, et see vastab tõele, sest nad olid ise seda meeleheidet kogenud.
Vahe nende kahe vahel peitub järgnevas: Uue Lepingu raames polnud seadus enam mingi väline standard, mille täitmise poole püüelda. Pigem said Tema seadused nüüd kirjutatud me südameisse läbi Püha Vaimu: „Sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Roomlastele 5:5). Me oleme täidetud Püha Vaimuga – Jumala enda eluga – kes aitab meil kuuletuda Tema pühale Sõnale. Kristus armastas meid ja andis iseennast meie eest, et võiksime kogeda Tema uudsust oma elus.
Kui Jumal tõi esile oma Uue Lepingu, ei seadnud Ta sellega üles mingit uut süsteemi täis erinevaid seadusi. Ta saatis selle asemel hoopis Jeesuse, kes ise oligi see uus leping ja seadus. Vana Leping kätkes endas hulka seadusi ja nendega kaasnevaid tingimusi. See ütles: „Kui teed nii või naa, kingib Jumal sulle elu. Kui mitte, jääd ilma Jumala õnnistustest.“ Loomulikult panid inimesed pidevalt Jumala standarditest mööda. Nad polnud suutelised pidama käsku, mis oli püha ja puhas ja seetõttu oli nende elu täis häbi –ja süütunnet ning meeleheidet. Ja mingil hetkel leidis inimene, et Jumala Vana Lepingut peaks veidi kohendama. Kuid Jeesus ei tulnud selleks, et seda lepingut veidi kohendada, vaid Ta tuli, olles ise see Leping. Ta ei tulnud meile näitama armu õnnistust, vaid Ta ise ongi see armu õnnistus.
Läbi kirikuajaloo on sellised mehed nagu Luter või Wesley rõhutanud, kui oluline on Jumala rahval mõista Uut Lepingut. Nad nägid, kuidas see lahterdas selgesti Jumala Sõna, saades pihta, mis on käsk ja mis on arm. Nad ütlesid, et kui nad seda ei mõistaks, oleks nad elu lõpuni meeleheitel. Luter ja Wesley teadsid, et see vastab tõele, sest nad olid ise seda meeleheidet kogenud.
Vahe nende kahe vahel peitub järgnevas: Uue Lepingu raames polnud seadus enam mingi väline standard, mille täitmise poole püüelda. Pigem said Tema seadused nüüd kirjutatud me südameisse läbi Püha Vaimu: „Sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Roomlastele 5:5). Me oleme täidetud Püha Vaimuga – Jumala enda eluga – kes aitab meil kuuletuda Tema pühale Sõnale. Kristus armastas meid ja andis iseennast meie eest, et võiksime kogeda Tema uudsust oma elus.